Küsitlus

Kas sa kasutad autoga sõites navigatsiooniseadmeid?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
10°
Põlva
Otepää
10°
Tartu
10°
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

RMK Võru maakonnale: teil on siin juba niigi palju töölisi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Vaatamata lubadustele pole riik Võrumaale töökohti toonud ja lähiajal ka ei too. Foto: Ülle Harju

Suvepidude ja festivalide lõpmatust katlast tõusis viimase nädala jooksul pinnale ka regionaalpoliitilise maiguga mullike, kui Võru maakond lähetas pealinna poole teele kirja ettepanekuga kolida Võrumaale RMK peakontor ja 2. jalaväebrigaadi staap.
Võrumaa arenduskeskuse juhatuse esimehe Tiit Tootsi sõnul tegid kahe asutuse Võrumaale toomise ettepaneku Võru maakonna omavalitsused.


Ettepanek Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) toomiseks Võru maakonda esitasid võrokesed keskkonnaministrile, sest Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 nimetab Võru maakonna võimaliku spetsialiseerumise ja eelisarendatava kasvuvaldkonnana metsanduse ja puidutöötlemise.
Olulisteks argumentideks on ka, et piirkonnas on tähtsateks tugistruktuurideks puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter, MTÜ Kagu Eesti Puiduklaster, samuti on Võrumaa kutsehariduskeskusel oluline roll puidutöötlemise sektori kvalifitseeritud töötajate ettevalmistamisel ja täiendusõppe korraldamisel. Ühtlasi asub lähedal Eesti Maaülikool, kus on võimalik õppida metsanduse eriala ja kust saaksid lõpetanud oma kodukanti naasta.
Ajendi said võrokesed kohtumiselt riigihalduse ministri Jaak Aabiga 12. juunil Põlvamaal Karilatsis, kus minister tutvustas oma ettekandes valitsuse tegevuskavas 2019–2023 kokku lepitud riigireformi tegevuskava koostamise plaane, sh kavatsust jätkata riigipalgaliste töökohtade väljaviimist Tallinnast. Minister pakkus, et omavalitsused võiksid teha ettepanekuid asutuste kohta, mis võiksid kolida Tallinnast kaugemale piirkondadesse.
„Oluline on see, et meie maakonna inimestel oleks võrdne võimalus töötada riigipalgalistel ametikohtadel,” sõnas Tiit Toots.

Ka kaugtöö oleks abiks
Isegi juhul, kui tervet asutust Võru maakonda ei tooda, võiks Tootsi hinnangul riik üheselt kokku leppida võimaluse teha piirkondades kaugtööd.
RMK peakontor asub praegu Lääne-Virumaal Sagadis, nagu ka riigiettevõtte juriidiline aadress, aga tegelikult on avalik saladus, et suur osa RMK ametnikke töötab endiselt Tallinnas.
RMK juhatuse esimees Aigar Kallas sõnas, et seoses RMK peakontori kolimisega Sagadisse viidi juba 22 töökohta Tallinnast välja, andes sellega mõista, et Võrumaal pole lootustki peakontorit enda valdustesse saada.
„Praegu asub Võru maakonnas kaks RMK kontorit – Antslas ja Võrus – ning Pähni külastuskeskus,” ütles Kallas. „Kui metsas tööd on, saab juurde luua ka töökohti.”
Ta lisas, et praegu töötab viis protsenti RMK töölistest ehk 36 inimest Võrumaal, ning tõi võrdluseks, et Eesti kõige metsasemas maakonnas Hiiumaal on RMK-l vaid 23 töökohta. Samal ajal aga töötab Pärnumaal 95 RMK töölist.
„Töökohtades arv ühes või teises maakonnas on vastavuses sellega, kui palju on seal metsa ja kuidas on võimalik ning õige seda majandada,” sõnas Kallas.
Ühtlasi saatis Võrumaa arenduskeskus ka kirja kaitseminister Jüri Luigele ettepanekuga tuua 2. jalaväebrigaadi staap Luunjast Võrumaale, kuna paljud käivad just Võrust Luunjasse tööle.
Staabi paiknemine Võrumaal on põhjendatud ja mõistlik, kuna 2. jalaväebrigaadi üksused Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon asuvad Võrus. Seda enam on kummaline, et nende staap asub hoopis Tartumaal.
„Staabi siiatoomine annaks kaitseväelastele rohkem kindlust kohapeal pesa punuda,” selgitas Toots.

Brigaadi kapten: inimesed eelistavad liikuda töö- ja elukoha vahel
2. jalaväebrigaadi kapteni Karmo Kiilmanni sõnul on aga Tartumaa ja Kagu-Eesti piisavalt väike regioon, kus staabi rahuaegsel paiknemisel ei ole olulist mõju brigaadi juhtimisele.
„Töökohtade ja piirkonda lisanduvate elanike hulka ei oska me praegu prognoosida, sest teises paikkonnas elav teenistuja ei vaheta valdavalt töökoha muutuse tõttu oma elukohta, vaid eelistab liigelda elu- ja töökoha vahel,” sõnas ta.
Kiilmann lisas, et staabi rahuaegne asukoha muutmine on siiski kaitseväe juhtkonna ja kaitseministri otsustuspädevuses ning see peab olema kooskõlas valitsemisala arenguplaaniga. Kaitseväe peastaabist ja kaitseministrilt pole aga siiani Võrumaa esindusele vastust saabunud.
Idee tuua Tallinnast väljas tuhat riigiasustuste ametikohta sai alguse 2016. aastal toonaselt riigihalduse ministrilt Mihhail Korbilt. Tookord olid kaotamisel kõik maavalitsused, kus töötas sadu riigiametnikke. Korbi idee oli, et Võru maakonda võiks tulla 160, Valga maakonda 133 ja Põlva maakonda 73 keskkonna ja metsandusega seotud ametikohta, kuid need arvud hajusid kiiremini ajaloo prügikasti, kui kaob aprillikuine lumi. Maavalitsuste sulgemise tulemusel jäi hoolimata Korbi plaanist riigipalgalisi ja üldiselt ka kõrgharidust nõudvaid ametikohti Kagu-Eestis varasemast oluliselt vähemaks.
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialisti Kady-Ann Sutti sõnul on tänavuse jaanuari seisuga toodud Põlvamaale 10, Võrumaale 16 ja Valgamaale 12 riigipalgalist töökohta. Osa neist on näiteks politseiametnike omad.

Minister: töökohtade loomine maakondadesse on prioriteet
Riigihalduse minister Jaak Aab elab siiski maakondade initsiatiivile kaasa ja tunnustab neid sel teemal kaasa mõtlemise ja ettepanekute saatmise eest.
„Ettepanekud, mis on laekunud ka teistest omavalitsustest, väärivad kindlasti kaalumist. Lõplikud otsused võtame tõenäoliselt vastu augustis,” sõnas Aab, kellel aga paremini Eesti poliittehnoloogiat tundvate inimeste hinnangul pole erilist otsustusõigust.
Ta lisas, et viib lähinädalatel valitsuskabineti nõupidamisele riigireformi teemad, sh on plaanis käsitleda põhjalikult asutuste ümberkorraldusi, üle-eestilist regioonide värbamist ja väljaviimise ettepanekuid.
„Kindlasti plaanin ministritele teha omapoolsed ettepanekud, milliseid asutusi [Tallinnast] välja viia ja kuhu piirkonda,” lausus Aab. „Praegu tundub, et valmisolek ümberkorraldusi tõsiselt vaagida on ministritel olemas. Töökohtade loomine maakondades ning spetsialistide ja kvalifitseeritud tööjõu rakendamine väljaspool Tallinna on kahtlemata prioriteet.”
Aabi sõnul on viimase kahe aastaga Tallinnast välja viidud 830 töökohta. Paraku pole need jõudnud aga Kagu-Eestisse. „Koalitsioonilepingus oleme kokku leppinud, et viime välja veel vähemalt 1000 töökohta,” kinnitas ta.
Tiit Toots mainis veel, et kui ministriks oli Janek Mäggi, siis too nentis, et võtmeisikuteks on ikkagi riigiasutuste juhid, ning soovitas otse nende jutule minna. Üks kogenud Võrumaa omavalitsusjuht kommenteeris aga, et kõige vaenulikumad on Võrumaale töökohtade toomise suhtes just need vähesed riigiasutuste juhid, kes on ise siitkandist pärit.

 

 

Autor: Elina Allas, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/08/2019 09:11:04

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247