Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Turismikorraldajad: varsti näitame turistidele ainult kände!

Matkakorraldajad Levo Tohva (vasakul) ja Rene Vähi on mures Taevaskoja ümbert kiirtempos kaduvate põlismetsade pärast. Foto: Ülle Harju

Turismiettevõtjad kurdavad, et reklaamlausega „Rohelisem elu” või „Energy from nature” ei õnnestu varsti enam kedagi Kagu-Eestisse külla kutsuda, sest armastatud põlismetsade asemel turritab vastu kännustik, matkaradade ja järvede ääres laiuvad lageraielangid.

„2016. aastal algatas EAS meeletult kuluka kampaania Deepest Roots, kus Kerli Kõiv, hirvesarved peas, laulis kuusemetsas, et meelitada inimesi Läänest siia. Edastati väga kõva sõnum, et meil saab siin soodes ujuda ja põlismetsades jalutada,” tuletas meelde matkakorraldaja Levo Tohva, kes on mures elamusmatkade jätkumise pärast Taevaskojas ja Kiidjärvel ning mujal Kagu-Eestis. „Reklaami ja tegelikkuse vahel haigutab aga tohutu lõhe, mis paisub järjest suuremaks. Kulutatakse raha reklaamile, mis ei vasta tõele, teiselt poolt võetakse loodusturismi sihtkohtade kaotamisega kohalikelt ära võimalus turistide pealt raha teenida.”
Kagu-Eesti kui ürglooduse kantsi mainekujundusse on aastate jooksul maetud miljoneid eurosid nii Eesti riigi kui ka euroliidu raha.
Põlva maakonna arengukava kiidab: „Põlvamaa tunnuslause „Rohelisem elu“ on praktikas realiseerunud väärtusliku loodus- ja elukeskkonnana, kus elada, töötada ja puhata. Põlvamaa puhas ja eripärane looduskeskkond on kaitstud.”
Võru maakonda reklaamib turismiveeb visitestonia.com: „Hämmastavalt mitmekesine ja puutumatult ürgne loodus. Matkarajad, kus on võimalik pigem kohata lõunast jalutuskäiku tegevat reinuvaderit kui teist inimest. Arvukad turismitalud, ujumine, paadisõit, matkad, ratsutamine, laadad, saunad, suusarajad, võru keel – need on märksõnad, mis iseloomustavad Võrumaad.”

Kus see „rohelisem elu” teil on?
Põlvamaa mainekujunduskava 2016–2020 kiidab ühelt poolt, et „Põlvamaa on hinnatud loodusturismi sihtkoht Eestis”, teisalt aga on sunnitud vahendama turistide kriitikat, et „Rohelisem elu” on sisutühi kuvand ja tegelikkuses ei erine Põlvamaa roheluse poolest teistest Eesti maakondadest.
Turismiettevõtjad juhivad tähelepanu vastuolule: ühe käega külvavad riigiametnikud raha turismiarendusse, teine käsi ehk Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on asunud seni säästetud puhkemetsi maha võtma.
Taevaskoja turismi- ja puhkekeskuses töötav Rene Vähi kinnitas, et turistid muutuvad järjest pahasemaks: lubatud ürglooduse asemel veab matkajuht neid Taevaskoja ja Kiidjärve kandis läbi „lapiteki”: metsatukk, lank, metsatukk jne. Looduskaitsealasid valvab riik piinliku hoolega, kohe kõrval aga käib täie hooga lageraie.
„Eriti need, kes pole mitu aastat siin käinud ja nüüd tulevad, küsivad, et oi, mis toimub?” vahendas Vähi turistide pettumust. „Õnneks on lageraietele veel metsasiilud vahele jäetud. Kui aga tee äärde vaid õhuke metsariba jäetakse, siis tuulte meeltevallas mets, eriti kuusemets, ajab varsti kännud püsti.”

Mets hakkabki otsa saama?
RMK juht Aigar Kallas on ise pärit Võrust, kohalikud ametnikud on staažikad ja kogenud spetsialistid. Miks läheb RMK nüüd seni hoitud, 120–150aastaste puudega puhkemetsade kallale järvede ja matkaradade ääres?
Ehk peitub vastus endise keskkonnaministri Siim Kiisleri väites, et metsa olevat kusagilt „juurde tulnud”, mistõttu tulebki seda endise hooga maha võtta (LL 8.11.2018).
Metsaülematele on ette antud, kui palju raiuma peab. Põlva maakonna arvud tõi välja Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg ka kohalikele: „Põlvamaa riigimetsas on säästlik määr raiuda 330 hektarit aastas ja sellises määras kasutus on võimalik järgneva 30 aasta jooksul. Palume mõista, et mets on saanud küpseks, tehakse raie ja sellele järgnev metsa uuendamine-kasvatamine."
„Siia metsatukka lüüakse saag sisse,” näitasid Levo Tohva ja Rene Vähi põlismetsatukka kohe Taevaskoja Salamaa puhkemaja kõrval. „Mänd on 1863 sündinud, sellist mändi ei kasva enam kusagil,” nentis Levo Tohva metsaportaalist metsaandmeid uurides. „See mets elas üles tsaarid Aleksandri ja Nikolai, Lenini, Stalini ja Pätsi, nüüd Ratta ajal võetakse maha.”
Ta täpsustas, et „võetakse maha” on siiski ajast ette tõtates öeldud, esialgu on metsateatis väljastatud siiski vaid ühel metsatükil 56 ja teisel tükil 46 tihumeetri sanitaarraiele. „Juulis on eraisikutele müüdud sanitaarraiet, seega saavad need kuivad-ohtlikud puud ka raiutud,” kinnitas Tiit Timberg.

Üleküpsenud metsast suurt kasu ei saa
Turismitegijate hinnangul saab iidsest metsast turismi kaudu ka majanduslikult suuremat kasu kui puidumüügist. „Need metsad on üle küpsenud ja siit väärispuitu võtta ei saa, 150aastane mänd või kuusk on ju seest tühi,” nentis Rene Vähi.
„Mis siis on selle asja mõte, las mets jääb alles,” lisas Levo Tohva. „Asja tuleks vaadata tunduvalt üldisemalt kui metsa majandamise seisukohast. Tuleb vaadata selle paikkonna atmosfääri ja väärtuse seisukohalt. Miks inimesed käivad Ameerika rahvusparkides, kus kasvavad hiiglaslikud männid? Need on turismi sihtkohad just seetõttu, et seal on säilinud hiiglaslikud põlismetsad. Meil on selliseks kohaks Taevaskoja ja Kiidjärve.”
„Taevaskoja on kõige külastatavam matka- ja turismiobjekt,” lisas Rene Vähi. „Ka see mets, mis jääb kaitseala piiridest välja, annab puhkekohtade väärtusele juurde. Meil on rahvusvahelised laagrid. Miks nad sõidavad ratastega Taevaskojast meile? Just need maastikud, mis panevad ütlema vau! Puu on maha kukkunud ja maha jäetud – just seda otsitaksegi.”
„Kui riik mõtleb, kuidas edendada ettevõtlust ja saada makse, siis võiks jätta selle metsa maha võtmata, jätta kohalikele elamise ja äritegemise võimalus riigimetsas,” leidis Levo Tohva.

Harvester liigub järjest edasi
Nagu on näha RMK poolt kevadel kohalikele tutvustatud raieplaanikaardilt, on Taevaskoja-Kiidjärve kandis plaanis kümne aasta jooksul maha võtta suur osa küpsetest metsadest, mis jäävad sihtkaitsevöönditest ja Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealast välja.

Kevadel pidas RMK kohalikega nn kaasamiskoosoleku, kus kohalikud said sõna sekka öelda ja üht-teist muuta. „Kiidjärve-Taevaskoja-Hatiku metsasid käsitleme ühe suure kõrgendatud avaliku huvi (KAH) alana,” selgitas metsaülem Tiit Timberg. „Kindlasti kaasame matkakorraldajaid, külavanemaid ja külaseltse ka järgnevatesse aruteludesse, 2020. aasta esimese poolaasta raietest räägime novembris.”
„Himmaste tee ja raudtee vahel on Kroonumõts, kust läheb talvel suusarada, seda nad on juba võtnud ja kevadisel koosolekul oli juttu, et lähevad suusarajast paremale poole lagedaks võtma,” seletas koosolekul osalenud Levo Tohva. „Kui Himmastest kas suvel jalgratta või talvel suuskadega Taevaskotta sõidad, siis teeäärsed lageraielangid muudkui kasvavad. Nüüd tuleb Himmastesse veel liivakarjäär ka.”
„Tiku tee ääres matkaraja äärde avanev raieala raiutakse nii, et raja äärde jäetakse mändidest koosnev 25–30 meetri laiune kuliss,” tõi metsaülem Timberg välja vastutuleku matkakorraldajatele. „Teistel raiealadel suurendame säilikpuude arvu võrreldes tavapärasega, mis on 10 puud hektarile.”
Lisaks lubas RMK jätta veekogudele puhverribad laiemad kui nõutud 10 meetrit.

Puhkemetsad on üksteise järel sihikul
Kagu-Eesti puhkemetsad lähevad katastroofilise kiirusega üksteise järel sae alla. Talvel pahandas loodusesõpru metsaraie Põlva ja Mooste vahel Lahojärve ääres, otse RMK enda puhkemaja naabruses laiutab nüüd suur lageraielank. LõunaLeht avaldas ka Levo Tohva tehtud droonifotod Taevaskoja ja Kiidjärve vahelisest metsast, millest on alles jäänud vaid „malelaud” ehk metsamassiivi tükeldavad lageraielangid. Kevadel puhkes pahandus Kiidjärvel, kus RMK tegi raietööd kuklaste kuningriigis.
RMK-l on plaanis maha võtta põlismets Kooraste järvede ümbert ja vana Võru maantee ehk Postitee äärest, mis just riikliku kaitse alt välja arvati. Postitee ääres on ka armastatud seene- ja marjametsad ning ülipopulaarne supluskoht Suure Palojärve ääres. Nagu nimigi ütleb, asub järv praegu metsa sees. Aga mitte enam kauaks.
Talvel Postitee seminaril (15.02.2019) tutvustas metsaülem Tiit Timberg Postitee-äärse riigimetsa raieplaane Liivalt Puskaruni, mida RMK käsitleb kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsana. „Suure Palojärve lähiümbruses on palju küpseid pohla kasvukoha männikuid, mis on juba männiga looduslikult uuenemas. Planeerime 2020. aasta sügiseks sinna aegjärkseid raieid, et loodusliku uuenduse valgus- ja kasvutingimusi parandada. Palojärve lõigul, Postitee ääres, on samuti küpse männimetsa ribad, mis vajavad uuendamist turberaietega,” selgitas ta. „Üks selline küpse metsa kitsas riba on Suure Palojärve ja Postitee vahel (koht, kus istepink ja Postitee stend). See on koht, kus võiks samuti metsa uuendamiseks turberaiet teha, sellega paraneks ja mõnevõrra avaneks maaliline vaade maanteelt Suurele Palojärvele.”
„Et keegi tahab tee pealt järve vaadata, see on jama jutt,” leidis Rene Vähi. „Avatud vaated! Kui oleme küsinud, miks sakslased siia tulevad, siis nad on vastanud, et neil ei ole sellist metsikut mitmekesist loodust.”
„Mis meie metsadega praegu tehakse, see on tagasipöördumatu mõjuga järgmiseks sajaks aastaks,” hindas Postitee kaitseks ja arenduseks loodud MTÜ Postitee üks eestvedaja Ott Rätsep. „Käisin pühapäeval Palojärve ääres – autoderivi ulatus parkimisplatsilt maanteeni välja, samu nägusid nägin hiljem kohalikus pitsarestoranis. See tähendab, et järve ääres puhkajad elavdasid ka kohalikku majandust.”
Ta kutsus üles mõtlema selle üle, mil viisil metsa väärindamine paremini teenib – kas ühe korra palkidena maha müües või kasvama jäädes olulise ressursina nii turismitööstuses kui seene-marjaäris?

Kas tarkus tuleb liiga hilja?
Praegu turistide hulk matkajuhtide sõnul veel väga vähenenud pole, aga rahulolematus kasvab. „Ootame majanduslanguse ära, siis hakatakse valikuid tegema,” ennustas Levo Tohva.
„Selle peale võib mürki võtta, et hakkab vähemaks jääma, inimestel pole ju enam siin vaadata midagi,” ennustas Rene Vähi.
Levo Tohva märkis, et lisaks pole ka üldisemalt mõtet ennast enam petta uskumisega, nagu oleks Eesti nutikas eduriik.
„Räägitakse, et meil on teadmistemahukas majandus, aga tegelikult on täielikult toorainemajandus,” nentis Levo Tohva. „Põlevkivi põletamiselt tahetakse nüüd ümber orienteeruda põlevkiviõlile, mis on veel saastavam, mürgisem ja veel väiksema tulususega. Praegu käib maavarade arengukava tegemine. Tuleb Rail Baltic ... Me ei peaks olema toorainemaa, peaksime olema targemad.”
Levo Tohva hinnangul peitub probleem otsustajate maailmavaates, mis on lühinägelik. „RMK kohalikud töötajad on iseenesest väga viisakad, empaatilised ja toredad inimesed,” iseloomustas ta. „Aga nende maailmavaadet muuta on raske. Lõpuks läheb nagu põlevkiviga: nad ei tahtnud taastuvenergiale üle minna ja lõpuks olukord sunnib neid minema. Nad peavad oma maailmavaate välja vahetama väga kiires korras sunni järgi.”

Turismikoordinaatorid probleemi ei näe

EASi turismiarenduskeskuse kommunikatsioonijuht Piret Malv:

„Kindlasti tasub turunduses endiselt rõhutada Eesti kaunist loodust, mille hulgas on ka ürgset. Pole ju vale, et viiendik meie maast on kaitsealad, et kus tahes paigas viibides saab hõlpsasti minna kaunile rabamatkale ja et ligikaudu pool maast on metsa all.
Turismimarsruutide äärde jääv looduskasutus on oluline teema ning kindlasti peaks selle kohta olema ka senisest paremini kättesaadav info nii reisikorraldajatele kui ka individuaalturistidele. Turismiarenduskeskusel on lähiajal kavas RMKga need valdkonnad läbi arutada.“

Põlvamaa arenduskeskuse turismiarendusjuht Kristi Kahu:

Metsaraied ei ole kindlasti põhjus, mille pärast peaks muutma Põlvamaa tunnuslauset. See toetub kuuele tugisambale: looduslähedaste (ehitus)materjalide kasutus ja energiasäästlike lahenduste rakendamine nii ehituses kui mujal; nutikas ettevõtlus; energia loodusest; puhas ja värske toit oma ai(d)ast; maalähedane elulaad; arenevad kultuuritraditsioonid.
Käin ise palju metsas ja raiesmikud teevad kurvaks, samas mühab seal 60 aasta pärast väärikas mets, mida saavad imetleda meie lapsed ja lapselapsed.
RMK on algatanud teavitustöö enne raieid valdade ja külade tasandil. Kevadel kutsus RMK kokku piirkonna valdade ja arenduskeskuse esindajad ning matkakorraldajad. Meie palve oli, et ka turismivaldkonna inimesi teavitataks varem plaanitavatest muutustest looduses, et neil oleks võimalik protsessis kaasa rääkida ja oma tegevusi planeerida.
Kindlasti jälgime muutusi looduses ja viime oma infomaterjalid sellega vastavusse, et pildid ja tegelikkus oleks vastavuses.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/08/2019 09:04:55

Lisa kommentaar