Astra Kittus ja Hiie Kala kõnelemas Maaritsa külaplatsi veerel. Foto: Mari-Anne Leht

Maapäeva raames võrumaalaste väikese rühma külaskäik läinud reedel Kanepi valla Maaritsa ja Erastvere (Soodoma) külla kinnitas, et ka ühe valla külad on paljuski erinevad.

Endise Valgjärve valla Maaritsa küla kultuurimaja, kus ka külarahvas koos käib, on vaevalt poole kilomeetri kaugusel Tartu-Võru maanteest, Erastvere külakeskus-raamatukogu on pika ajalooga kordatehtud pisike maja vaikses paigas.
Maaritsa külaplats kiige, pinkide ja muuga on otse Võru-Tartu maantee ääres, Erastvere külakeskuse õues põlispuude all on vaid väike laululava.
„Meid ei häiri see, et külaplats on maantee ääres, sest teeme siin üritusi vaid soojal ajal,” ütles Astra Kittus, Maaritsa külavanem. Ta lisas, et osa möödasõitjatest tuleb üritust uudistama ja mõnigi poetab küla toetuseks midagi korjanduskarpi.
Astra Kittus ütles, et küla hakkas annetusi korjama kaks aastat tagasi, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistada: annetusraha eest rajati külaplatsile 100 elupuust hekk ja tänavu kevadel lisandus istumis-astumistrepp-poodium. Kahe aasta tegemisi märkis ära Külaliikumine Kodukant tunnustusplaadiga, mis on paigaldatud poodiumi kõrvale tuulelipu metallist alusele.
Maaritsa külas on aastas kaheksa suuremat üritust: vabariigi sünnipäevast jõulupeoni, neist külaplatsil on külapäev ja jaanipidu. Nõukogude ajal kultuurimajaks ehitatud majas toimuvad külmal ajal teised üritused, kontserdid, suures saalis saab sportida ning jõusaalgi on olemas. Majas on ka raamatukogu.
Üllatav oli kuulda, et kui Eestis hakkas nõukogude aeg koos majandite ajaga lõpule liginema, moodustati Maaritsas 1987. aastal veel samanimeline kolhoos, esimeheks Toomas Paur, riigikogu eelmise koosseisu liige. Majandi aeg lõppes Maaritsas 1993. aastal. Kultuurimaja suleti aasta varem ja uuesti sai elu sisse 2004. aastal.
„Meie kandis tegutsenud firmad alustasid suurelt, kuid paraku ei vedanud nad välja,” tunnistas Kittus. Siitkandi tööealistest osa käib tööle Kambja valda Tartumaale.
Maaritsa, Krüüdneri ja Vissi külas elab 270 inimese ringis, kellest aktiivseid on ligi 30.

Külakeskus ajalooga majas

Erastvere külas, mille Eesti NSV ametnikud aastal 1977 Soodomaks nimetasid, asuva külakeskuse-seltsimaja õues korraldatakse külapäeva ja soojal ajal üritusi lastele. „Jaanipidu me ei pea, sest meie inimesed teevad kodus jaanituld või lähevad ümbruskonnas toimuvatele jaanipidudele,” ütles Sirje Kongo, MTÜ Päri Selts esinaine.
Tänavune külapäev toimus 13. juulil, kus esitleti ka Milvi Hirvlaane „Erastvere raamatut”. Erastvere ajaloost on Milvi Hirvlaane raamatusse koondanud materjali tuntud kultuurimetseenidest mõisnikest Ungern-Sternbergidest, liikmeterohkest perenaisteseltsist, külast pärit riigimeestest, mõisapargist, vallamajadest, koolidest, küla Soodomaks ümbernimetamisest ja paljust muust.
Suur osa vähemalt 567 aasta vanusest külast on praegu Soodoma nime all, Erastvere küla hõlmab ametlikult vaid mõnesid väiketalusid ümber Erastvere järve. Sirje Kongo märkis, et küla taotleb Erastvere nime tagasi ja neil on selleks ka lootust.
Ta meenutas, et praegune külakeskus-raamatukogu on mõndagi näinud. „Siin oli Erastvere valla päevil vallamaja, kolhoosi ajal Erastvere osakonna kontor, siin on olnud pood, sidejaoskond ja kortergi ning seitse aastat tagasi oli majas tulekahju,” rääkis ta.
„Aastaid tagasi oli lugejaid 200, nüüd 80. Vanemad inimesed käivad küll raamatukogus, nooremad vähem,” sõnas Tiiu Ziugmann, Erastvere raamatukogu-külakeskuse direktor. Ta lisas, et laste raamatukokku saamiseks on kahe projekti toel lauamänge ostetud. „Kui lapsed sügisest kevadeni tulevad lauamängude ringi, võtavad nad mõne raamatu ikka koju kaasa,” on Ziugmann laste lugemise suhtes lootusrikas.
Ta on koostanud praegugi raamatukogus avatud fotonäituse „Sada hetke läbi ajaloo”, mida on võõrastelgi põnev vaadata. „Meie inimesed tõid pilte erinevatest aegadest ja sündmustest, nagu kolhoosipeod ja muud üritused,” märkis Ziugmann.
Külakeskuses käib koos naiste võimlemisring, käsitööring, laste kandlering. „Naisi käis varem võimlemas tosin, nüüd vaid neli, käsitööringi 14 naisest on alles üheksa,” tunnistasid Kongo ja Ziugmann.
Ühine on seegi, et mõlemad seltsid üürivad ruume pidude pidamiseks. Kuid paraku seegi, et mõlema tegusa küla keskuse lähedal on unustusehõlma jäänud kunagi oluline hoone.
Erastvere külamaja lähedal seisab erastatud kahekorruseline ammune koolimaja, mille alumise korruse aknad on laudadega kinni löödud. Maaritsa külakeskuse lähedal künkal on sama õnnetus seisus 19. sajandi teisest poolest pärit õigeusu kirik.
Ühesugune on mure noorte nappuse pärast, sest viimased ei kipu küladesse tulema, samuti töökohtade puudus.

Mis on neis paigus 10 aasta pärast?

Sellele küsimusele ei riskinud ei Maaritsa ega Erastvere esindajad vastata. Kanepi vallavolikogu aseesimees Tiit Rammul ei tahtnud ennustada, milline seis on nimetatud külades kümne aasta pärast.
„Kui külal on aktiivne eestvedaja, kes kutsub rahva kokku, siis asjad toimivad, see on nii lisaks nimetatuile valla Ihamaru, Jõksi, Prangli ja Põlgaste külas,” rääkis Rammul.
Tema sõnul on Kanepi vallas neli lasteaeda, kus kõik kohad on täis. „Kui lasteaedade täitumus on suur, tähendab see, et ka noori kasvab piisavalt,” märkis Rammul.
Ta tunnistas, et ettevõtteid vallas napib. Rammul nimetas valla ühe olulisima tööandjana Kaska-Luiga talu. „Teisalt, häid töömehi on meil ka raske leida, sest mõned tahavad väikese vaeva eest suurt tasu saada,” tõdes Rammul.
Kanepi valla elanikud sõidavad tänu heale teedevõrgustikule tööle nii Tartusse kui ka Otepääle vineeritehasesse.

Toimekad Põlgaste jahimehed

MTÜ Põlgaste Jahtkond mehed nimetavad oma maja metsasõprade majaks. Majandi ajal oli see Kalevi kolhoosi kaalukoda, mis 20 aastat kasutuna seisis ning alles neli aastat tagasi said Põlgaste jahimehed siin ehitustöid alustada.
Maja ehitamiseks said jahimehed toetust nii vallalt kui ka projektidest. „Oleme maja kordategemiseks kokku investeeringuteks saanud 110 000 eurot, kuid jahimehed on siia oma tööga samuti panustanud,” sõnas jahtkonna esimees Tiit Rammul. Tema sõnul on jahtkonnas 30 meest.
Metsasõprade maja saali seinal on tänukiri, mille jahtkond sai Kanepi vallalt kui kohaliku elu edendaja ja koolituste korraldaja. „Koolitame noori selleks, et neid tuua loodusele lähemale,” märkis Rammul.
Ringsõidul osalenud inimesed teistest Kagu-Eesti piirkondadest avaldasid ka nähtu-kuuldu kohta arvamust. „Paljud asjad käivad lainena, ka inimeste lahkumine ja juurdetulemine, sellepärast usun, et küll elanike arv jälle suurenema hakkab,” ütles Jaana Kõvatu Krabi külaseltsist Võrumaalt. „Külades nähtust oli uus vaid metsasõprade maja, kuid ikkagi oli kasulik näha-kuulda, et just külades tegutsevate seltside liikmed on oma küla heaks palju teinud ja et külad elavad,” võttis ringsõidu kokku Viive Tomson, MTÜst Loosi Kandi Selts Võru vallast.
 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/08/2019 08:42:35