Jüri Varik.

Valdade liitmisest on juba üle pooleteise aasta möödas, kuid niinimetatud haldusreformi kavandatud eesmärkide täitumisest ja omavalitsuste võimekuse ühtlustumisest võib jäädagi unistama.
Meedias kuuldu-nähtu põhjal läheb Eestil statistiliselt hästi ning idabloki riikidest jääb meie keskmine palk alla vaid Sloveenia omale ning 10 aasta jooksul me võime oma keskmise palgaga isegi Hispaaniale ja Itaaliale järele jõuda. Keskmisel ja keskmisel on aga ka vahe: näiteks Antsla ja Setomaa vallas on keskmine brutopalk 960 euro ringis, Viimsi vallas aga üle 1600 euro.
Selleks et me aga jõuaksime järele Rootsile ja Soomele, peab meie mõtlemises toimuma muutus.
Tõele otsa vaadates on aeg tunnistada, et oleme siin paljuski nagu koloniaalmaa. See kõlab jõhkralt. Aga teenime ju raha Rootsi pankadele ja paljudele suurettevõtete välismaistele omanikele. Selge on ka see, et sulane ei saa olla peremehest rikkam. Selleks et paremini elada, tuleb ise igas valdkonnas peremeheks hakata.
Võimalik, et külakiikede, palliplatside, loodusradade, kõlakodade jms valmistamine võiks ka edaspidi toimuda programmide, eelkõige Leaderi programmide alusel. Ühiskonna transformatsiooniks vajalike eelduste loomine ja hoidmine eeldab aga süsteemset mõtlemisviisi ja professionaalset, järjekindlat tegevust, mis aga peab alguse saama eelkõige omavalitsuste juhtide tahtmisest, tarkusest, oma rahvast hoolimisest, julgusest, piirkonna kultuuri-, loodus- ja arhitektuuriväärtuste ning tavade säilimise tagamisest.
Tulenevalt Kagu-Eesti majanduslikust olukorrast, kaunist ja omapärasest loodusest, mitmekesisest kultuuripärandist ja hindamatutest võimalustest Kagu-Eesti tegevuse mitmekesistamiseks, on mul ettepanek rajada Kagu-Eestisse (aga miks mitte kaasata ka Lätimaa omavalitsusi) kahte või isegi kolme maakonda kaasav geopark.

Mis geopark endast kujutab
Idee piirkondlikult tähelepanuväärsete geoturismi sihtkohtade ehk geoparkide võrgustiku loomiseks käidi välja üle 20 aasta tagasi rahvusvahelisel geoloogiakongressil. Unesco egiidi all toimivas ülemaailmses võrgustikus nähakse ette umbes 500 rahvusvaheliselt tunnustatud geopargi loomist. Praeguseks on neid üle 130, kõige rohkem Hiinas. Euroopa maadest on geoparke enim Itaalias ja Hispaanias.
Norras asuva Gea Norvegica geopargi põhiline teema on kodulugu looduspärandi toel, Taanis asuva Odsherredi geopargi tegevuseks on pöörata võrgustiku loomise kaudu tähelepanu piirkonna ajaloole ja kultuuripärandile ning kasutada võrgustikku lugudeks ja tegudeks, mis aitavad paremini piirkonda müüa.
Eestiski pole geopark enam tundmatu nähtus. 2011. aastal loodi MTÜ Saarte Geopark, aastast 2010 on olemas Loode-Eesti geopark ja 2017. aastal asutati Tartumaa ja Jõgevamaa omavalitsuste koostööna Vooremaa geopark, mis küll valdade liitmisega tekkinud segaduste tõttu on peatanud tegevuse.
Eeltingimused Unesco geoparkide võrgustikuga liitumiseks on Kagu-Eestil olemas. Siin on ju ainulaadsete pärandkultuuri ja geoloogiliste loodusmälestistega territoorium: maanteemuuseum, taevaskojad, Suur Munamägi, Ööbikuorg, Ilumetsa kraatrid, Meenikunno raba, Paganamaa, Piusa koopad, Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärv, Värska spaa ja Seto talumuuseum, Harmoonika, Vastseliina ordulinnus, Setomaa, nõiariik Urvastes, Lindora laat, Lüübnitsa kala- ja sibulalaat, Karula rahvuspark, Helme, Taagepera loss, Ala surnuaed, Otepää jne.
Jätkusuutlik tegevus eeldab hobi- ja väiketalude teket, toidulaua mitmekesistamist, aga ka pärandkultuuri (tants, laul pillimäng) edasikandmist, ettevõtjate ja kogukonna kaasatust.
Oluline on siinkohal teada, et geopargi rajamisega ei kaasne kohalikele kogukondadele mingeid majanduslikke ega looduskaitselisi lisapiiranguid.
Geopargi mõistes väärtustatakse looduskeskkonda ja kultuuripärandit. Kõik arendused geopargis tuginevad kohapealse ressursi arendamisele. Mõiste haakub ka Eesti arengufondi kava ja mõistega „nutikas spetsialiseerumine“. Kindlustunnet geopargi loomiseks annab ka Euroopa Komisjon, kus nutikas spetsialiseerumine on seatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiate keskmesse ja see on aluseks toetusraha saamisel.
Geopargi visioon on olla kohalikku inimest väärtustav iseseisev majandusruum, mis koondub ja tugineb piirkonna loodus- ja kultuuripärandile.

Mida annab geopark Kagu-Eestile?
Geopargi loomise peamine eesmärk oleks eelkõige stimuleerida piirkonna majanduslikku aktiivsust ja tuua kasu piirkonna elanikele. Geopargi kaudu saab juhendada inimesi väärtustama kodukanti ja edendama ettevõtlust. Nimetuse geopark alla koondumine annab uue lähenemisnurga arendustegevustele, sh majanduse arengule, taastuvenergeetika kasutuselevõtule, loodushariduse edendamisele ja koostöö suurendamisele igal tasandil.
Ka on geopargi üks olulisimaid eesmärke ühendada kohalikku kogukonda ning era- ja avalikku huvi, et riiklike meetmete ja rahvusvahelise koostöö raames arendada geopargi alal parimate praktikate valguses jätkusuutlikku majandustegevust, arvestades kohaliku loodus- ja kultuuripärandi säilimisega.
Jätkusuutliku majandamiskava olemasolu soodustab ka kohaliku kogukonna sotsiaal-majanduslikku arengut turismi toel, loodushariduslike ja aktiivpuhkusega seotud spordiürituste korraldamisega (nt laulu- ja tantsupeod, matkamine, kalurite päevad, Mooste folgipäev, Mooste linalaat, Otepääl toimuvad üritused, Valga ja Valka ühisüritused, Rõuges toimuvad üritused, Tamula järvemuusika, Võru folgipäevad, Võhandu maraton, Sõmerpalu motokeskus, Peipsi järve festival, Harmoonika jne).
Geopargi saaks vajaduse korral rajada isegi ainult ühe maakonna territooriumile, kuid turismimarsruutide parema koostamise ja mitmekesistamise eesmärgil oleks mõistlik kaasata mitmeid maakondi ja isegi Lätimaad.
Asjaosalisteks võiks olla Põlva-, Valga- ja Võrumaa omavalitsused, omavalitsuste liidud ja arenduskeskused, keskkonnaamet, MTÜd, Võro Instituut, Räpina aianduskool, Eesti Maaülikool, turismiedendajad jne.

 

Autor: Jüri Varik, ettevõtluse edendaja, MTÜ Maaelu Arenduskeskus
Viimati muudetud: 18/07/2019 08:57:00