Küsitlus

Kas oled ise või on mõni tuttav saanud sõnakuse tõttu töölt sule sappa?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
14°
Põlva
13°
Otepää
13°
Tartu
12°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
12°
Tõrva
14°

Laulu- ja tantsupeotule ringkäik liitis inimesi

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Laulupeotuli Kanepi peatänaval sõitmas. Foto: Maanus Hass

Möödunud nädala teisel ja lõppeva nädala esimesel poolel liikus laulu- ja tantsupeotuli Valgamaalt Võrumaa kaudu Põlvamaale. Tule jõudmine inimeste kodukohtadesse rõõmustas ja ühendas neid.

Laulupeotuli jõudis Valga valda Harglasse 16. juuni hommikul kell 8.30.
„Hargla kandi elanikud kogunesid tuld tervitama kultuurimaja juures asuvale külaplatsile,” ütles Monika Rogenbaum, Hargla kandi külaelu eestvedaja ja vallavolikogu liige. Ta märkis, et temale ei meenu, et laulupeotuli oleks varem läbinud Harglat.
Tule tõid kohale sama valla vabatahtlikud päästjad Karulast. „Koduküla inimesed usaldasid tule vastuvõtmise minule,” märkis Rogenbaum. Ta tänas tuletoojaid ning edastas oma kodukandi inimeste heameele selle üle, et laulupeotule teekond hõlmas ka Harglat, kus poolsada inimest tuld tervitas.
„Võrumaa piirini jääva viiekilomeetrise tee läbis tuli hobuvankril, mille ette oli rakendatud hobune Kemmi, kes on tuntud filmist „Tõde ja õigus”. Hobust juhtis Raul Tiit Parmu ökotalust ning vankris hoidsid tuld Elle ja Mart Raudsepp,” meenutas Rogenbaum.
Ta märkis, et Valga ja Võru maakonna piiril oli tule teekonda jälgimas ligi 150 huvilist.
„Tule teekond ühendas inimesi ning tundus, et inimesed on uhked oma maa, rahva ja traditsioonide üle,” märkis Rogenbaum. Ta lisas, et tule teekonnale kaasaelajaid oli enam kui esinejaid. Tema sõnul näitas kaasaelajate arvukus, et tule tulemine puudutas paljusid.
Mõnistes sai Mehkamaa patrioot Romet Pazuhanitš tule enda kätte kell 10.35 ja kandis seda üle 300 meetri Valga-Võru maanteeni. Tule kandmise ajal saatsid teda eakate lauluansambli Mehkarid liikmed.
Pazuhanitš ütles, et tal oli tuld kandes uhke tunne, seda enam, et tee ääres seisvad inimesed laulsid ja plaksutasid. „Usun, et seda tuleb elus vaid korra ette,” sõnas ta. Kell 10.55 andis ta peotule üle tulemeeskonnale, mille liikmed viisid tule Kangstisse.
Antsla valda Vana-Antslasse jõudis laulupeotuli esmaspäeval kell 17. Kraavi külas elav Kristel Pähn teadis, millal tuli kodukoha ligidale jõuab. „Nii lähedalt mööduvat suursugust peotuld soovisin kindlasti oma silmadega tunnistada,” ütles Pähn.
„Tuld nähes oli ülev tunne, ikkagi väga eestimaine, väga meie asi,” rõõmustas ta ja lisas, et tore oli näha, kuidas üks üldrahvalik traditsioon toimib.
Pähna sõnul oli Vana-Antslasse tuld tervitama tulnud inimesed kõik rõõmsad.

Laulu- ja tantsupeotuli ühendas inimesi

Võru valla kultuurispetsialist Maarika Rosenberg ütles, et tuli toodi valda neli korda ja sama palju kordi saadeti tuli ka välja. „Tuli tuli meile Rõugest pühapäeval ja teisipäeval kell 10 andsime selle Kanepi valla esindajatele Kärgulas.”
Tuli jõudis Kärgula külaplatsile traktoril, saatjaks jahisarve helid. Tuld tervitas kohapeal Jan Rahman.
Tuli käis vahepeal Setumaal ja pühapäeva õhtul saatis Lasva meeskoor tule laulupeole Kubijale.
„Tule teekond ühendas inimesi, mida näitas see, et tuld tuli väga palju inimesi tervitama. Nad ootasid tuld ja võtsid selle soojalt vastu ning tunnistasid, et selliseid hetki on elus vähe,” rääkis Rosenberg.
Kanepi vallavolikogu aseesimees Tiit Rammul ütles, et tuli toodi Kärgulast autoga Kanepi kirikusse, kus õpetaja Margit Lail selle õnnistas. „Kirikust mindi rongkäigus Kanepi seltsimaja juurde, kus tuld tervitas üle 200 inimesi,” sõnas ta.
„Laulu- ja tantsupeotuli ühendas inimesi ja näitas, et inimestele on see tuli oluline,” märkis Rammul. Laulu- ja tantsupeotuli on tema sõnul sümbol, mis näitab rahva ühtsust, tugevust ja jõudu.
Rammul on kogu teadliku elu Kanepi segakooris laulnud ja läheb kooriga ka laulu- ja tantsupeole. „Seekordsel tule teekonnal kandsin valla lippu, kuid 2004. aastal valvasin kirikus tuld,” meenutas Rammul, kes oli suure peo tulega seotud ka 1994. ja 2014. aastal.
Cantervilla lossihärra Canter Värton ütles, et tal on uhke tunne, et tuli jõudis lossi. „Võtsime endale ka tule, mille hoiame lossi ballisaalis laulu- ja tantsupeoni, ning sellelt tulelt saavad soovijad omale tule võtta,” rääkis Värton, kelle teada oli peotuli lossis esimest korda.
Värton märkis, et tuli on ammusest ajast inimesi ühendanud ja seda teeb ka laulu- ja tantsupeotuli.
Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet Roop lausus, et päris tore tunne oli peotuld muuseumi territooriumil vastu võtta, sest maa-alal on nii Gustav Ernesaksa kui ka teiste tuntud kultuuriinimeste istutatud puud. See tava algas Põlvamaal juba 1972. aastal.
„Vastu võetud tule viisin väärikate inimeste istutatud kaskede alla, kuhu tuli jäi mõneks tunniks,” lausus Roop. Suure peo tuli oli tema sõnul muuseumi maa-alal esimest korda.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 20/06/2019 07:01:26

Lisa kommentaar