Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põlva päevakeskuse 20 toimekat aastat

Tanel Sakrits (vasakul) ja Henrik Hinrikus Põlva päevakeskuse 20. aastapäeva peol esinemas, keskel keskuse juht Anne Nook. Foto: erakogu

Põlva päevakeskuse juhataja Anne Nook meenutab algusaastat 1999, kui Põlva eakatele loodi kooskäimiskohaks oma päevakeskus.

Siis tegutses Põlvas veel Kolmanda Nooruse Rahvakool, mis käis kokku üks kord kuus ja kuulati mitmesuguseid esinejaid. Anne Nook läks toonastele rahvakooli üliõpilastele rääkima, et Põlva linnavalitsus otsustas luua eakatele kokkukäimiskoha ja paljud tulidki Põlva haigla poolkeldrikorrusele vaatama, mis võimalused seal on.
Toona olid olemas ringide tuba, koolitusruum, kabinet, duširuum, pesupesemise ruum, tilluke võimla (praegu on seal ajalehetuba), puhkeruum, supiköök ja ladu, aga ei olnud arvutit ega trükimasinat, meenutab Anne Nook.
Esimesed teenused olidki pesupesemine ja sai duši all käia. Paarkümmend aastat tagasi olid veel kortermajades puuküttega vanniahjud, siis olid need teenused vägagi teretulnud.
Alustasid võimlemis- ja käsitööring. Kuigi veel saali polnud, siis väikses toas sai võimeldud küll. Praegu on seal ajalehetuba. Käsitööd juhendas Ilme Noorväli, praegu on ta ise ringis osaleja.
Anne Nook meenutas, kuidas avalik internetipunkt nelja arvutiga saadi koostöös tolleaegse Hansapangaga, kes kinkis need Põlva linnale, asukohaga päevakeskus. Põlva haigla saali päevakeskuse kasutusse saamise ja remontimiseks projektirahastuse leidmisega tuli tegeleda kolmel osalisel: Põlva linn, Põlva haigla ja Põlva päevakeskus. Anne Nook käis isiklikult kohtumas tolleaegse sotsiaalministri Heiki Nestoriga, et projekt saaks rahastuse. Aasta oli siis 2001 ning samal aastal sai ka haigla saal päevakeskuse haldusse.

Eakad on aktiivsed
Eakatele alustati ka loengutesarja. Esinemas on käinud mitmed poliitikud, meditsiinivaldkonna inimesed ja paljud teised, kuid Jüri Enneti loeng „Kuidas elada 100-aastaseks“ purustas publikurekordi – 110 inimest saalis.
Tänavu koostöös Põlva noortekeskusega õpetasid noored eakatele tahvelarvutite ja mobiil-ID kasutamist.
„Gümnaasiumi noored tulid siia, tutvustasid ennast, igaüks võttis oma hoole alla kaks eakat, keda juhendati kas kodus, noortekeskuses või päevakeskuse ruumes. Ja kui meie võimlemisringi juhendajal Hanna-Grete Rüütlil ringide vahepeal aega oli, toetas ka tema eakaid, kes uue tehnikaga veel pusisid. Hanna-Grete oli ühtlasi ka projekti vedaja,“ selgitas Anne Nook.
Kahjuks pole käsitöö enam ringide populaarsuse tipus. „Käsitööd enam niipalju ei tehta, kuigi meil on ääretult toredad ringijuhid, aga tänapäev nõuab hoopis teisi oskusi,“ mõtiskles ta.
„Võimlemas käib lausa kolm gruppi, igas paarkümmend liiget, tegutseb segakoor Ester Libliku juhendamisel, kunstiring, seeniortantsud, kantritants, kangakudumine,“ loetles Anne Nook huviringe.
„Mõni inimene käib mitmes ringis. Üks ring lõpeb, läheb kohe järgmisse tegevusse,“ tundis juhataja heameelt aktiivsete eakate üle.
Kas päevakeskuse liikmeks saamiseks on vaja teha avaldus? Anne Nook raputas pead. „Et päevakeskuse liikmeks saada, tuleb lihtsalt kohale tulla, peab olema Põlva valla kodanik, ja ennast juhataja juures registreerida. Iga uue liikmega lähen isiklikult ringi kaasa ning tutvustan teda ringi juhendajale ja teistele ringis käijatele.“
Päevakeskuses tähistatakse kindlaks kujunenud tähtpäevi ja on ka omad traditsioonid. Anne Nook loetles: „Sõbrapäev, naistepäev, kevadlõpupidu koos näitustega, suvine ekskursioon või piknik, sügisel vanavanemate päev, eakate päev, hingede päev, jõulud ... tegemist jätkub.“

Kuidas pensionär ennast praegu tunneb?
„Ma võin teha kellelegi liiga, aga mul on tunne, et praegu läheb eakatel paremini. Pension on tõusnud, elukvaliteet on parem. Võimalused on suuremad, oskavad kasutada tehnikat, paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes on elu paremaks läinud, paljudel on ju mobiiltelefonid ja arvutid.
Ja kindlasti on nad väga head majandajad. Põlva linnapilt on palju ilusam, majad on renoveeritud, välisfassaad ilus, kuid sellega kaasnevad ka laenud.
Kindlasti on raskem neil, kes jäänud eelpensionile, kuid üldjoontes tulevad ikka kenasti toime,“ arutles Anne Nook.

Kuidas saada päevakeskusesse mehi?
„Meestega tegutseme eraldi. Võtan kõik poliitikute pakkumised esinema tulla vastu. Mehed tulevad eri erakondade poliitikuid hea meelega kuulama.
Mul on nimekiri olemas, iga kord helistan veerandsajale mehele ja kutsun isiklikult kohale. Esimest korda said Põlva meespensionärid kokku 2007. aastal ja tegutsevad tänini. Alguses tuli vaid mõni üksik. Oligi plaanis alustada ka meestele käsitööringi, et puutööd teha. Kahjuks ainult kaks meest käis kohal, siis ei olnud see eriti mõttekas,“ rääkis Anne Nook.
Päevakeskuses on kirjas üle kolmesaja inimese. Igal aastal lahkub kümmekond liiget, sügisel liitub sama palju uusi liikmeid. Üleüldse on vallas eakaid üle nelja tuhande. Anne Nook arutles, et valdade liitmine tõi juurde ka uusi liikmeid. Piiride avamine avas uksed.
Üks päevakeskuse sotsiaalteenuseid on koduhooldus. Eelmisel aastal oli koduhooldust vajavaid eakaid 130 ringis, tutvustas Anne Nook.
Koos Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsmaaga käidi kaugemates kohtades rääkimas sotsiaalteenustest ja koduhooldusest. Rahvas tuli kuulama küll. Lootvinas ja Ahjal oli väga palju rahvast koos. Seejärel hakkas päevakeskusse ka uusi liikmeid tulema.
On vahel ka sellist tunnet, et mida vanemaks jääd, seda kibedamaks mesi läheb? Anne Nook muigas: „Jah, tõsi, kuid vaid üksikutel juhtudel. Valdavalt on ikka positiivne suhtumine ja meelsus olnud.“
Kuidas juhataja teab, mida eakad soovivad?
„Nad tagasisidestavad kohe. Vahel pärast üritust helistavad ja ütlevad, et tore üritus oli, viis pluss. Mõnikord tulevad kohe ja kallistavad või tänavad. See ongi suur rõõm ja tänu,“ oli Anne Nook rõõmus ja lootusrikas.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 20/06/2019 06:43:47

Lisa kommentaar