Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Värskas mälestati küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere

Foto: kaitsevägi

Värskas avaldati eile, 14. juunil peetud mälestustseremoonial austust 1941. aastal nõukogude võimude poolt küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseridele, kes langesid vaba Eesti eest.

Eile toimus ka kaitseväe akadeemias lõpuaktus. „Eesti riik sai juurde uue põlvkonna noori ohvitsere. Kaks vastandlikku sündmust, lein ja pidu käsikäes, on sümboolseks aktiks elu jätkumisest, meie tugevusest,“ ütles kaitseväe akadeemia ülem kolonel Enno Mõts.

„Me mõistame hukka terrori ja vallutusagressiooni ja anname endast kõik Eesti maa ja rahva kaitseks,“ lisas kolonel Mõts. 

Sõna võttis ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esindaja, mälestusmõtte lausus Kaitseliidu Võru maleva kaplan Mait Mölder.

Tseremoonia auvahtkonnas olid kaitseväe akadeemia kadetid ning peale tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad. 

Nõukogude võim küüditas ja hukkas reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud 646 Eesti ohvitseri. Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremooniat on alates 2011. aastast korraldanud Eesti Vabadusvõitlejate Liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat kaitseväe akadeemia. 

1941. aasta 14. juunil küüditas Nõukogude okupatsioonivõim Eestist Siberisse üle 10 000 inimese. Neist hukkus külma, üle jõu käiva töö, nälja ja haiguste tõttu või lasti maha umbes 6000, sealhulgas peaaegu kõik 3500 otse vangilaagritesse saadetud meest. Kirovi ja Novosibirski oblastisse asumisele saadetud naistest ja lastest hukkus ligi pool.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/06/2019 09:33:36

Lisa kommentaar