Küsitlus

Kas laatadel käid?

Ilm täna
Võru
25°
Põlva
25°
Otepää
24°
Tartu
25°
Antsla
25°
Valga
26°
Räpina
25°
Tõrva
25°
Võru
25°
Põlva
25°
Otepää
24°
Tartu
25°
Antsla
25°
Valga
26°
Räpina
25°
Tõrva
25°
Võru
26°
Põlva
26°
Otepää
26°
Tartu
26°
Antsla
26°
Valga
26°
Räpina
26°
Tõrva
26°

Inimesed lahkuvad linnadest ja suurte kortermajadega asulatest, maarahvas püsib

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Statistikaameti kaart elanike arvu muutuse kohta linnades ja külades, roheline värv tähistab elanike arvu kasvu ja punane värv vähenemist.

Lõuna-Eesti linnades ja suurte kortermajadega asulates on inimesi kiiremas tempos vähemaks jäänud kui maal, kus on mõnel pool elanike arv koguni kasvanud, selgub statistikaameti ülevaatest.

Statistikaamet avaldas kaardi Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarvu kohta 1. jaanuari seisuga ja ka kaardi, kus on näha elanike arvu muutus viimase kahe aasta jooksul ehk pärast haldusreformi. Aastatel 2017–2019 suurenes rahvaarv kõige rohkem Harju ja Tartu maakonnas, täpsemalt Tallinnas ning Tartus koos naaberasulatega. Lõuna-Eestis elanike arv kokkuvõttes vähenes, nii nagu see on olnud varemgi. Valga-, Võru- ja Põlvamaal jäi elanikke paari aastaga ligi 2000 võrra vähemaks.
Kõige enam kukkus Lõuna-Eesti uutest omavalitsustest elanike arv ühinenud Setomaa vallas – 3,24 protsenti, 3390 pealt 3280 peale. Detailsemalt võttes on elanikke vähemaks jäänud põhiliselt kolmes suuremas kortermajaderohkes asulas – Värskas, Obinitsas ja Meremäel. Maapiirkondades on elanike arv valdavalt samaks jäänud, aga näiteks Värskast Räpina poole asuvates külades koguni kasvanud.
Halvasti on haldusreformijärgne aeg mõjunud ka Rõuge vallale, kus elanike arv kukkus kahe aastaga 2,32 protsenti. Varem hiilgas Rõuge vald elanike arvu kasvuga. Ka selles vallas on elanike arv kõige rohkem kahanenud kortermajade rõhuva osatähtsusega suuremates asulates – Rõuges, Haanjas, Ruusmäel jne.
Lõuna-Eesti omavalitsuste puhul torkabki silma, et linnades ja linna tüüpi (suur osa elamutest on kortermajad) asulates on elanikke jäänud vähemaks kiiremas tempos kui maapiirkondades.
Näiteks Põlva linnas vähenes elanike arv kahe aastaga 2,94 protsenti ja Võru linnas 2,53 protsenti, samas kui Põlva maakonnas oli langus 2,17 protsenti ja Võru maakonnas ainult 1,81 protsenti. Vaid Valga linna elanike arv langes vähem kui maakonnas tervikuna.
Statistikaameti kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmm selgitas LõunaLehele, et kõige rohkem väheneski kahe aastaga rahvaarv maakonnakeskustes ja väikelinnades. Rahvaarv kasvas peamiselt linnalähedastes piirkondades, põhjuseks on eeslinnastumine.
„Põlva- ja Võrumaal vähenes maaliste piirkondade elanikkond osatähtsuselt natuke vähem kui linnalistes,” märkis Nõmm, „Valgamaal vähenes maalise piirkonna rahvastik osatähtsuselt rohkem kui linnas. Valga- ja Võrumaal mõjutab rahvaarvu vähenemist enamasti loomulik iive, Põlvamaal ränne.”
Lõuna-Eesti omavalitsuste elanike arvu muutuse puhul on suurim võitja Võru vald – ühinenud Võru, Sõmerpalu, Lasva, Vastseliina ja Orava vallas on elanike arv kokkuvõttes kahanenud vaid 0,4 protsenti.
Kaardil on vaid üksikud roosad laigud, mis tähistavad asustusüksusi, mille elanike arv on vähenenud 5-49 inimest, näiteks Lasva, Orava ja Järvere, kus samuti on märkimisväärselt rohkelt kortermaju. Samas on Väimelas, Parksepas jt Võru linna külje all asuvates asulates elanike arv kasvanud ka vaatamata sellele, et neiski on rohkelt kortermaju – tegemist on Tiina Nõmme viidatud eeslinnastumisega.
Positiivse näitena torkab silma ka Antsla linn, kus elanike arv on püsinud samuti pea muutumatuna: vähenemine on vaid 0,46 protsenti. Samuti on väga hea tulemus Antsla vallas, kus elanike arv vähenes kahe aastaga vaid 1,5 protsenti.
Antsla endine vallavolikogu esimees ja praegune abivallavanem Kurmet Müürsepp leidis Antsla head tulemust kommenteerides, et tema koduvalla puhul mõjus just hästi, et riik lubas Antsla ja Urvaste vallale erandina ühineda vähem kui 5000 elanikuga vallaks. „Antslas jätkub keskuse areng,” lisas Müürsepp, „See andis kindlust ettevõtetele ja elanikele, et Antsla ei muutu halduskorralduselt lihtsalt teenuspunktiks. Näiteks Antsla tarbijate ühistu on selgelt öelnud, et kui Antsla valda poleks jäänud, siis nad uue kaupluse ehitust ette ei oleks võtnud.” Eelmisel aastal sai Müürsepa sõnul Antsla valla arengukavas isegi selline tegevus plaani võetud nagu „suvila linnas”, mis oli mõeldud linna tühjade eramute kasutuselevõtuks.
Kaardilt on näha, et rahvaarv on kõige rohkem kasvanud Võrust, Põlvast ja Valgast kuni 10 kilomeetri kaugusel asuvates külades, mõnes piirkonnas Kanepi, Otepää ja Räpina vallas ning mujalgi. Samas Kanepis, Otepääl ja Räpinas on elanike arv kahanenud.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 06/06/2019 09:40:39

Lisa kommentaar