Miks Võhandu sillapiirdeala on pruuniks tõmbunud ja kas ka siin on seaduserikkumine toime pandud, seda selgitab põllumajandusamet. Foto: Tiiu Ritari

Möödunud nädala LõunaLeht kirjutas sellest, kuidas AS Eesti Teed mürgitas Väimela alevikus liiklusmärkide, teeviitade ja bussipeatuste ümbrust ning kahe järve vahelist sillapiirdeala. Põllumajandusamet, kes teeb järelevalvet taimemürkide kasutamise üle, alustas järelevalvemenetluse, sest Väimela kahe järve vaheline sillapiire jääb veekaitsevööndisse ja seal on mürgitamine keelatud.

„Väimelas on toime pandud rikkumine, toimingud on läbi viidud, järelevalvemenetlus käib,” ütles põllumajandusameti taimekaitse Võru spetsialist Benno Laks. „Kogu maakonna võtame ette ja kontrollime üle, kõiki teid ei ole jõudnud veel läbi käia,” kinnitas ta.
LõunaLehega võttis ühendust inimene, kes nägi mürgitraktorit ka Kirumpääl Tallinna-Tartu ringi lähedal, kus see mürgitas Võhandu jõe sillapiirdealas. Tõepoolest, teeäär sillapiirdealal mõlemal pool teed on pikalt pruuniks tõmbunud.
Taimemürkide kasutamise tunnused on ka Võru linnas Tallinna poolt sisse sõites, sealgi on sillapiirdeala pruun. Võru linnas vastutab teede ja tänavate hoolduse korraldamise eest linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, tema selgitas: „Võru linnas me mürgitamist ei tee. Kasutame gaasiga põletamist ja niidame, enne jaani saavad kõik teeääred niidetud. Taimemürke oleme Võrus kasutatud vaid üks kord paar aastat tagasi. Toona tulid noortele pärnadele mingid putukad, mis ähvardasid puud hävitada, siis puid pritsisime, see on ainus kord.”
„Mis puudutab teeääri Tallinna poolt sisse sõites, siis linnasildist alates kuni ringtee ristimikuni on tee ASi Eesti Teed hooldada,” ütles Risto Aim.
Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve peaspetsialisti Riina Pärteli sõnutsi sõidetakse tõepoolest Võrumaal läbi kõik kohad, kus AS Eesti Teed suvist teehoolet teeb. „Kui kohalikud inimesed on märganud kohti, kus võib olla kahtlus, et on toime pandud seaduserikkumine, siis tuleks sellest kindlasti inspektorile teada anda,” ütles ta.
Möödunud nädalal leidis aset ka umbrohutõrje Tallinna külje all Peetri alevikus Rae vallas, seal kasutas teehooldaja sama glüfosaati sisaldavat taimemürki Rodeo XL, mida kasutatakse ka Võrumaal. Peetri juhtumis asus põllumajandusamet seisukohale, et taimekaitsevahendi kasutamist ei saa pidada põhjendatuks. Kuigi otsene karistamine või trahvimine ei ole põllumajandusameti pädevuses, siis menetluse tulemusena võib taimekaitsetunnistuse kehtetuks muuta, see omakorda tähendab, et ettevõte ei tohi enam taimekaitsevahendeid kasutada.
Peetri juhtumi puhul teevad põllumajandusamet ja keskkonnainspektsioon koostööd võimaliku süüteokoosseisu väljaselgitamiseks. Mis Võrumaal saama hakkab, selgub pärast järelevalvemenetluse tulemuste selgumist.

 

 

 

Autor: Tiiu Ritari
Viimati muudetud: 06/06/2019 11:02:59