Rukki kasvatamine on plahvatuslikult kasvanud. Foto: Vikipeedia

Põllumajandus-kaubanduskoja ülevaatest selgus, et Eestis on rukki all varasemast 165 protsenti, talinisu all 51, talirapsi all 81 protsenti ja taliodra all koguni 120 protsenti rohkem maad, seda peamiselt suvirapsi ja-nisu, tatra ja põldoa varal.

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ütles, et maakonnas ringis sõites on näha, et tänavu on taliviljapõlde varasematest aastatest tõesti rohkem, eelkõige talirapsi- ja talinisupõlde.
Ta nimetas ühe põhjusena selle, et kui suve lõpu ja sügise alguse ilmad on ilusad, saavad põllumehed kenasti saagi ära koristada ja uue vilja külvata. „Mullu olid just sellised ilmad ja juuli lõpus käis põldudel kiire koristamine,” lisas Parv.
Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp ütles, et taliviljade kasvupinna suurenemise taga on ka vajadus põldudel kultuure vahetada. „Üldjuhul kasvatatakse igal aastal põllul erinevaid kultuure, sest arukad põllumehed ei külva mitu aastat järjest ühele ja samale põllule ühte ja sama viljasorti, sest see kurnab põldu,” selgitas ta.
Rukki osakaal on suurenenud ka selle pärast, et kui rukis talvitub hästi, annab ta head saaki.
„Talirapsi kasvatamise suurenemine on tingitud ka kokkuostuhinnast, sest kui rapsi kasvatamine õnnestub, saab põllumees sellest ka tulu,” ütles Sepp.
Oa kohta sõnas Sepp, et selle kasvatamise buum oli meil mõni aasta tagasi, kui oa hind oli börsil kõrge.
Nii Parv kui ka Sepp märkisid, et tunamullu oli suvi vihmane ja põllumehed ei saanud uba põllult kätte. See andis neile õppetunni, et liblikõielistest võib ka hernest ja ristikut kasvatada. „Viimased valmivad võrreldes oaga kindlasti ja nad annavad põllule ka rammu,” lisas Sepp.
Ühtse pindalatoetuse taotluste koond põllukultuuride pindadest näitas, et taliviljade pind on mulluselt 97 000 hektarilt tänavu kasvanud 165 000 hektarile. Rekordpindadel kasvatatakse rukist: möödunud aastal oli rukkipinda ca 11 000 hektarit ja tänavu ulatub see juba ligi 29 000 hektarini. Viimati kasvatati rukist nii suurel pinnal pea 20 aastat tagasi.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 06/06/2019 09:20:33