Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Tolmukurat rebis kivikatusesse augu ja lennutas basseini taevasse

Tolmukurat rebis katusesse augu. Foto: Urmas Paidre

Vaikne laupäev oli tõesti vaikne: päike paistis, linnud siristasid ja elumajade rajooni sinimustvalged vimplid olid tuulevaikuses täiesti longus. Ootamatult idüllilisse vaikellu tunginud tuulekeeris lennutas kõigepealt taevasse naabrite neljameetrise basseini, rebis korraks kassi maast lahti ning seejärel puistas suuri ja raskeid katusekive kuni 14 meetri kaugusele maja taha – just sinna, kus perenaine oli äsja põõsaid istutanud.

„Kui ei oleks seda kõike oma silmaga näinud ja oleks olnud kodust kusagil ära, siis poleks iialgi uskunud, mis siin toimus,” seletas ootamatu loodusnähtuse tõttu kannatanud maja perenaine Ülle Märss.

„Tuleb vist täna tordi järele minna, vahuvein avada ja oma uut sünnipäeva tähistama hakata,” mõtiskleb naine Tartumaal Ülenurmes oma maja juures ja osutas selle taha laiali loobitud suurtele ja rasketele betoonist katusekividele, millest igaüks kaalub vähemalt tubli neli kilo. Üks nendest lebab äsjaistutatud põõsa kõrval, täpselt selles kohas, kus perenaine mõni minut tagasi põlvitades usinasti istutustööga tegeles.

„Ei tule ju sellisele mõttele, et istutad tuulevaikse, sooja ja päikeselise ilmaga põõsaid oma koduaias ja võid katuse keskelt välja lendava raske katusekiviga otse lagipähe saada,” arutles Ülle Märss.

„Olin just istutamise lõpetanud, panin tööriistad kärru, sõitsin teise kohta, kui nägin, et mingi asi hakkab meie ja naabrite vaheliselt alalt taevasse tõusma ja kahe maja vahel keerutab tolmune lont. Sain aru, et see oli nende PVC-materjalist suuremat sorti bassein, mis tühjana muru peal vedeles. Korraks kergitas tromb ka meie kassi, kes lidus garaaži poole tempoga, mida ma veel enne näinud ei olnud. Koerake tormas kabuhirmus minu juurde ja haarasin ta sülle,” kirjeldas perenaine. Ta lisas, et kui tornaado üle maja keeras, kostnud suurt kolinat.

Võib vaid ette kujutada, kui suur tõstejõud pidi olema väikese läbimõõduga tuulekeerisel, mis kergitas betoonist katusekivi nii, nagu tahtis, neist osa üldse välja rebis ja kuni 14 meetri kaugusele majast maha laotas.

Taeva alla kerkinud basseini, mis võis kaaluda kuni paarkümmend kilo, viis keeristorm Kambja poole minema.

Loodusnähtuse läbimõõt pidi olema üsna väike, sest keerise tsentri teekonnalt mõne meetri kaugusele jäänud ladustatud kergeid talviseid plastmassist teeposte polnud karvavõrdki liigutatud.

Tromb, tornaado või midagi muud?

Kuna juhtunust pajatanud perenaine nimetas nii trombi kui ka tornaadot, kuid samas selle loodusnähtuse kohta Wikipedias kirjeldatud tunnuseid ei esinenud, pöördusime lisaselgituse saamiseks TÜ loodusgeograafia doktorandi ja atmosfääriteadlane Jüri Kameniku poole.

„Sündmuse ja ilmaolude kirjeldus vastab täpselt tolmukeerisele ehk tolmukuradile (inglise k dust devil). Selle kohta olen pikemalt kirjutanud ilm.ee portaalis, kus on ka Eestist näiteid toodud. Nähtus tekib päikeselise ja enamasti vaikse ilmaga, kui maapind tugevalt soojeneb. Tulise maapinna kohal on õhuke kuumenenud õhukiht, kuid temperatuur langeb kõrgusega väga kiiresti mõnest sentimeetrist mõne meetrini.
Tromb ehk tornaado on aga alati seotud pilvedega. On küll olemas ka maapüksid, mis võivad tekkida võrdlemisi hea ilmaga, aga ka siis peavad taevas olema konvektsioonipilved, mida kirjeldatud juhtumi ajal kas polnud või olid vaid lamedad ehk nn hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis, mediocris), mis ei ole sellise keerise allikaks,” selgitas Kamenik.

Atmosfääriteadlase sõnutsi on aga maailmast teada, et mõningatel haruldastel juhtumitel on tolmukeerised ehk tolmukuradid võimelised tekitama märkimisväärseid purustusi ja põhjustama koguni surmajuhtumeid.

Teadlane jätkas täpsustavalt: „Tolmukeeris ammutab energiat temperatuurigradiendist, tekib rõhuvahe (rõhk keerise keskel langeb, aga välisküljel jääb endiseks) ja see paneb õhu kiiresti liikuma. Keerise tekkimise alguses peab mingi soojema õhu mull ehk termik kerkima üles, et tekiks tõusev õhuvool ja rõhk hakkaks langema väikeses piirkonnas, see siis paneb õhu liikuma.
Oluline on temperatuurigradient: kui õhusooja on 15–20 kraadi, ilm päikeseline ja vaikne, siis kuumeneb asfalt kuni 50 kraadini, tume põllupind 30–35 kraadini, rohumaa vast 25–30 kraadini Aga 1,5 meetri kõrgusel on sooja vaid alla 20 kraadi, seega tekib väga suur temperatuurivahe vaid mõne sentimeetri kuni paari meetri vahel õhukihis. See on oluline faktor selliste tolmukeeriste ehk tolmukuradite tekkimisel.”

 

Autor: Urmas Paidre, urmas@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/04/2019 08:58:49

Lisa kommentaar