Mõteldi, kirjutati üles, arutati, tõmmati maha ja nii jõuti olulisemate ideedeni. Mari-Anne Leht

Maikuu esimesel laupäeval saab Vanast Võromaast järgmine toidupiirkond, kus aasta jooksul on siinsetel toidu- ja joogimeistritel võimalus tehtut pakkuda. Kuidas kõike meeldejäävalt teha, arutati läinud nädalal Neitsijärve loovusaidas Põlvamaal.

„Jätkata seniseid tegevusi ja oodata senisest erinevaid tulemusi on hullumeelsus.” Selle Albert Einsteini mõttega andis loovusaida eestvedaja Indrek Maripuu kohalolijatele mõista, et toidupiirkonnas tuleb aasta jooksul midagi ägedat teha.
„Tammuri talu restoranis Otepää vallas ei ole menüüd, kuid kohad tuleb varem kinni panna,” tõi ta näite lähedalt ja lisas, et Moskvas on toidukoht, kus toidu eest maksmise asemel tuleb tasuda aja eest, mis kulub einestamisele alates toidu lauale toomisest, iga minuti eest rubla.
„Proovige mõelda pööraseid asju, seda enam, et pöörastelt tavaliste juurde on võrratult lihtsam pöörduda,” julgustas Maripuu Võru- ja Põlvamaa toidutegijaid ideede kirjapanemise eel.
Kui igaüks oli kirja pannud, kuidas ta saab toidupiirkonda oma huvides ära kasutada, tulid ekraanile järgemööda seitse tuntud isikut Eestist ja välismaalt. Osalejatel tuli välja pakkuda, mida nemad teeksid, kui oleksid toidupiirkonna eesotsas. Maripuu tõi tuntud isikud ekraanile ideede otsijate vaatenurga suunamiseks.

Millega soovime eristuda

Ideid tuli seinast seina: reeglitest möödaminekust kuni piiritulpade ülespanekuni piiril.
Toitu tuleb teistmoodi pakkuda või kohas, kus seda varem ei ole tehtud. „Miks mitte kasetohult serveerida,” pakkus Karin Sepp Maamehe golfitalust Lasvalt. „Uudsena mõjuks, kui Võhandu jõe ääres oleksid kümne kilomeetri ulatuses toidukohad, mille juurde pääseb paadiga,” lisas ta.
Paljudel külastajatel on kaasas lemmikloom. Samal ajal, kui nemad einestavad, võib loomadele pakkuda subproduktidest piirkonnas tehtud sööki.
Kohvik, kus saab kohalikust toorainest valmistatud toitu tellida, võiks lauanaabri loosiga valida.
Reklaam peab toidupiirkonna igas kohas olema ühtne ning reklaam peab kindlasti olema tanklates ja toitu pakkuvates kohtades, nagu talud jne.
Ühe ideena toodi välja, et joogiaparaatide eeskujul tasub mulgipudru söömiseks üles panna aparaadid, kust soovijad saavad putru kätte ka peale toidupiirkonna aasta lõppemist.
Neis toidukohtades, kuhu külastajad võivad oma joogid kaasa võtta, tuleks nn korgimaks kehtestada.
Toidupiirkonnas võiks koolisööklates aasta jooksul olla toidud valmistatud kohapeal kasvatatud toorainetest.
„Piirkonna söögikohtades võiks üks kindel päev nädalas kohalikest toorainetest valmistatud roogi pakkuda,” sõnas Ulvi Kallas, hoidiste tegija Rõugest.
Kohaliku toidu aastal ei soovita Vanale Võromaale võõra toiduga tulijaid või kui nad ikkagi toovad, peaksid selle eest piiril tasuma. Piiripostid võivad ka tulla, kui mitte iga piirkonda tuleva maantee äärde, siis olulisima, Tallinna-Tartu-Võru maantee äärde kindlasti ning koos toidupiirkonna sümboli, pooleteise meetri pikkuse kahvliga.
Kõigi loovusaidas osalenute üksmeelse poolehoiu leidnud idee jääb aga toidupiirkonna eestvõtjate soovil saladuseks, sest selle elluviimisega soovivad nad 8. juunil Võru keskväljaku avamisele tulijaid üllatada.

Toidupiirkonnaks olemine annab võimalusi

Kogemusi ja pealehakkamist meie väiketootjatel on. Käbliku pruulikoda Kanepi vallast alustas käsitööõlle valmistamist kaks pool aastat tagasi. „Meie õlu läheb Eesti poodide ja toidukohtade kõrval Läti- ja Leedumaale, samuti Soome ja Rootsi, kuid oleme saatnud seda ka Austraaliasse,” sõnas Marko Muruma, pruulikoja juhataja.
Indrek Elhi Võru vallast alustas suitsuliha müügiga läinud sügisel. Soovijatel tuleb vaid kohale sõita, kus nad saavad meeldiva tüki otse suitsuahjust valida. „Müün üle saja kilo suitsuliha iga nädal, liha ostan Haameri talust Põlvamaalt,” märkis ta.
Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht Marika Parv ütles, et maaeluministeerium algatas kohaliku toidu tutvustamiseks toidupiirkonna valimise 2016. aastal eesmärgiga, et aasta jooksul pöörataks piirkonna kohalikule toidule ja toidukultuurile suuremat tähelepanu.
Vana Võromaa konkureeris mullu oktoobris piirkonna tiitlile koos Saare-, Lääne- ja Tartumaaga. „Võitsime tänu ligi kümneaastasele tegevusele kohaliku toidu vallas, tänavu toimub juba kümnes Uma Meki laat, mille projektijuht Esta Frosch tegeleb teist aastat sellega, et väiketootjate valmistatu jõuaks üha rohkematesse kodudesse,” rääkis Parv.
Piirkonna toiduaastat veab küll taluliit, kuid Parve sõnul on neil head koostööpartnerid, nagu maakonna arenduskeskus, partnerluskogu, Võru Instituut ja siinsed ettevõtjad. Taluliit on kirjutanud projekte, otsinud lisaraha ning Esta Frosch juhib projekti, mis tegeleb ainult toidutootjatega.
Parv usub, et toidupiirkonna aastal saab rohkem nähtavamaks väikeettevõtjate valmistatu. „Loodame, et kõik väikeettevõtjad osalevad toiduaasta ettevõtmistes ja teevad omavahel koostööd,” märkis ta.
Parv lisas, et toiduaasta võimaldab meie tegijatel Harjumaa ja Tallinna inimesteni jõuda ning lisab tegijatele erinevaid kogemusi paindlikkusest müügini.
Vanast Võromaast saab Hiiu-, Peipsi- ja Pärnumaa järel neljas toidupiirkond.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 25/04/2019 08:24:29