Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Veidrat kevadseent ära pannile löö!

Limatünnik Kikka küla lähistel. Foto: Ain Piir

Kagu-Eesti metsades on inimestele silma jäänud esimesed kevadseened, mis näevad välja nagu väikesed vulkaanid või suure auguga herilasepesad. Need on limatünnikud (Sarcosoma globosum), millest tuleks ärasöömise asemel hoopis keskkonnaametisse teada anda.

„On hea limatünnikukevad ja see esimese kategooria kaitsealune seen on kõige rohkem levinud just Kagu-Eestis,” seletas MTÜ Puuseen seenetundja, filosoofiadoktor mükoloogia erialal Indrek Sell. Tema sõnul on Eestis limatünniku leiukohti alla saja, neist suur osa asub Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakonnas.
Silma jääb limatünnik nii oma veidra kuju poolest kui ka sellega, et on üks esimesi seeni, mis kevadel sambla alt nina välja pistab. Tavaliselt aprillis, aga sooja talvega isegi ka jaanuaris-veebruaris.
„Kui limatünnikut näete, teatage kindlasti kohe keskkonnaametisse,” soovitas Indrek Sell ja selgitas, et inimesed võivad sellega tema leiukoha hävimisest päästa. „Leid aitab ka vältida metsa mahavõtmist,” lisas ta.
Loodusemees Ain Piir teatas just uuest limatünniku elupaigast: see asub Räpina vallas Kikka küla lähistel, mis sai aasta tagasi tuntuks kui Tartu järel üks võimalikke tselluloositehase asukohti. Sealkandis plaanib RMK suuri metsaraieid. Limatünnikuid on sel kevadel nähtud ka Räpina-Võru maantee ääres, Taevaskojas ja mujal.
LõunaLeht kirjutas limatünnikust viimati augustis, kui selgus, et RMK on läinud Kanepi kandis Hinovarikus ristimetsa kallale hoolimata metsateatisel kirjas olnud hoiatusest nii ristipuude kui limatünniku kasvukoha kohta.
Limatünniku kaitseks sõitis mullu kevadel Hinovarikusse välja keskkonnaametnik. Ta leidis seene elukoha lageraieks plaanitavast langist natuke eemal. Koostöös RMKga on sinna plaanis luua limatünniku kaitseala, sest tegemist on limatünniku esindusliku kasvukohaga. Limatünniku kaitseks on keskkonnaministeeriumil kavas luua seitse püsielupaika üle Eesti.
Indrek Sell nentis, et selle kavatsuse teokstegemine käib aga üle kivide ja kändude: ta tegi nendesamade püsielupaikade moodustamise ettepaneku juba kaheksa aastat tagasi, aga asi on ikka ripakil.
„Looduskaitseseaduses on otse öeldud, et I kaitsekategooria liikide elupaikade puhul peavad olema kaitstud kõik leiukohad,” toonitas ta. „Keskkonnaministeeriumi ametnikud aga ootavad, et saaks enne mets maha võetud vms. Kui olen neile seda kohustust meelde tuletanud, siis on nad võtnud lahti Exceli tabeli ja öelnud, et seened on järjekorras number 36. Iga aasta alguses olen selle küsimuse saatnud ja saanud iga kord vastuseks, et limatünnikute püsielupaigad pole selle aasta tööplaanis.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/04/2019 09:21:20

Lisa kommentaar