Et saada oktoobris üksi elava pensionäri toetust (115 eurot), peab pensionär vastama selleks seatud tingimustele juba 1. aprillist ehk tulevast esmaspäevast kuni 30. septembrini.
Sotsiaalkindlustusamet maksab toetust ilma taotluseta kõigile, kes on kogu sellel perioodil vanaduspensionieas, elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension, mis tänavu on 540 eurot.
Toetuse määramisel lähtub sotsiaalkindlustusamet ainult rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pensionär jääb toetusest ilma, kuna sissekirjutused on jäänud rahvastikuregistris muutmata.
Näiteks ostis üksik pensionär Silvi 2017. aastal Põlvasse korteri. 2018. aastal tahtis ta saada üksi elava pensionäri toetust, aga ei saanud. Selgus, et korteri talle müünud ja ise Võrru elama kolinud Volli polnud ennast korterist välja registreerinud. Rahvastikuregistri järgi oleksid Silvia ja Volli nagu Põlva korteris koos elanud. Halva üllatuse osaliseks sai seetõttu ka Volli – temagi jäi üksi elava pensionäri toetusest ilma. Volli kirjutas end pärast probleemi avastamist Silvi juurest välja ja tänavu sügisel laekub mõlema arvele 115 eurot.
Enda rahvastikuregistris olevat aadressi on võimalik igaühel endal kontrollida eesti.ee portaalis, valides teenuse „Registrist enda andmete päring".
Üksi elamise reeglil on siiski ka mõned erandid. Näiteks, kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks või mõlemad on pensionärid, on neil õigus üksi elava pensionäri toetusele. Samuti saab toetust, kui pensionär kasvatab ise oma alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.
Toetust makstakse ka kõikidele ööpäevaringset hooldusteenust saavatele pensionäridele, kes viibivad hooldekodus vähemalt alates 1. aprillist. Lisaks hooldekodus elavale pensionärile saab toetust ka temaga samal elamispinnal elanud teine pensionär. Tema on jäänud üksi koju elama kuna üldjuhul hooldekodud ei võimalda teenuse saajaid hooldekodusse sisse kirjutada, ei ole võimalik rahvastikuregistri andmeid tegelikkusele vastavaks muuta.
Üksi elava pensionäri toetust ei saa aga juhul, kui ühes eluasemes elab mitu eraldi leibkonda. Näiteks lahutas Põlva vallas elav abielupaar abielu juba ligi 25 aastat tagasi, aga mees ja naine elavad siiamaani samas talus edasi, kuna tegu on ühisvaraga ja kummalgi pole raha uue eluaseme soetamiseks. Kuigi nüüdseks pensionäridest eksabikaasad elavad kumbki oma elu oma rahakoti peal, jätab riik nad üksi elava pensionäri toetusest ilma.
Toetuse saamisel ei ole aga takistuseks, kui vanaduspensionär saab palka või muid tulusid.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/03/2019 09:07:03