Uue rahvastikuregistri seaduse järgi kaotasid kõik omavalitsuse täpsusega elukohaaadressid kehtivuse.

Kagu-Eesti omavalitsustes erines aasta esimestel kuudel mujale elama asunud ning juurde või tagasi tulnute arv vähe, rahvastikuregistri korrastamine muutis enim Võru linna elanike arvu.

„Põlva valla elanike arv on liitumisest saati olnud õige pisut languses,” ütles Annely Eesmaa, valla avalike suhete spetsialist. Aasta kahe esimese kuuga tuli valla elanike nimekirjast kustutada 84 inimest, kellest üheksa läks välismaale elama. Peamiselt minnakse Tartusse ja Tallinna, aga ka Räpinasse. Vallast lahkujatest olid ülekaalus tööealised.
Lahkujate ja naasnute vahe oli aga napp, sest juurde tuli 75 inimest, neist kaks tulid tagasi välismaalt. „Põlva valla elanikuks on tuldud Tartust, Tallinnast ja naabrite juurest Kanepi vallast,” märkis Eesmaa. Põhja poolt Põlvasse tulnute seas on nii töö- kui ka pensioniealisi.
Võru linna avalike suhete spetsialist Marianne Mett märkis, et alanud aasta kahe esimese kuuga linna elanike arv veidi kasvas, sest juurde tuli 104 inimest, lahkus aga 75 inimest.
„Saabujatest 39 inimese eluaastad jäävad 21 ja 40 vahele, neist veelgi nooremaid on 27, sama palju on ka üle 41aastaseid,” edastas Mett. Ta lisas, et peaaegu pooled Võrust lahkunud on tööealised ehk 21–40aastased.
Meti sõnul korrastati rahvastikuregistrit ja seepärast arvati Võru linna elanike seast tänavu välja üle 200 inimese.
Rõuge valla kommunikatsioonispetsialisti Viivika Nageli sõnul on tänavu enam lisandunud elanikke Misso ja Varstu alevikku. „Rõuge valda on tänavu end sisse kirjatanud 44 inimest, kuid poolsada on siit välja kirjutanud,” edastas Nagel. Ta täpsustas, et poolesajast ligi kaks viiendikku lahkus teistesse Võrumaa piirkondadesse, välismaale läks viis inimest ning ülejäänud Tartusse ja Harjumaale.
Ta lisas, et tulnute keskmine vanus on 34, väljakirjutanute oma aga 36 aastat.
Alanud aastast jõustus rahvastikuregistri seaduse muudatus ning seetõttu jäid Nageli sõnul rahvastikuregistris tühjaks 51 varasema Rõuge valla elaniku elukohaandmed.

Valimiste ajaks saab nõuda omavalitsuse täpsusega elukohta

Uue rahvastikuregistri seaduse järgi kaotasid kõik omavalitsuse täpsusega elukohaaadressid kehtivuse. Kel täpset aadressi pole, ei saa taotleda näiteks juhiluba, sotsiaaltoetusi ega ka abielluda. Nagu selgus, ei saanud ka valida.
Riigikohus otsustas aga sel nädalal, et valimiste ajal on rahvastikuregistrijärgse elukoha puudumisel võimalik nõuda enda elukoha viivitamatut registrisse kandmist.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas kahe Riigikohtusse jõudnud valimiskaebuse põhjal, et rahvastikuregistri seadus lubab valimiste ajal kanda valija elukoha andmed rahvastikuregistrisse kiirkorras ja vajadusel üksnes omavalitsuse täpsusega. Elukohakanne, millel puudub aadress, on ajutine ja kustub pärast valimisi.
Need inimesed, kes kandsid enda elukoha andmed rahvastikuregistrisse selle aasta Riigikogu valimiste ajal, eesolevate Euroopa Parlamendi valimiste ajal seda siiski uuesti tegema ei pea. Nende inimeste elukoha kanne kustub registrist pärast Euroopa Parlamendi valimisi.
Siseministeeriumi andmetel kanti 21. veebruarist kuni 3. märtsini valijate nimekirjadesse 737 inimest, kelle elukoha andmed kanti registrisse sel ajavahemikul. Seejuures kanti 322 inimese elukoht registrisse omavalitsuse täpsusega. Siiski oli 8. märtsi seisuga rahvastikuregistris 12 176 Riigikogu valimistel hääleõiguslikku inimest, kelle elukoha andmed kustusid rahvastikuregistrist 2. jaanuaril.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 28/03/2019 08:58:49