Tiiu Rüütle. Foto: Piret Leskova

Kui Põlvamaa partnerluskogu on projektitaotluste vastuvõtu lõpetanud, siis Võrumaal on see veel ees.

Põlvamaa partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle ütles, et projektitaotlusi laekus 95, millest ülekaalus oli 57 ettevõtlusmeetme taotlust. Taotluste arvukus näitab, et ettevõtjad tahavad oma konkurentsivõimet parandada. „Puidufirmad soovivad uute toodete tegemiseks uusi seadmeid osta ning toiduga tegelejad kohalikku toitu väärindada,” tõi Rüütle näiteks.
Ettevõtlusmeetme projektide rahastuseks Leaderist on ette nähtud 264 000 eurot, kuid taotluste kogusumma on 962 000 eurot. Viimane summa on varasematest mitu korda suurem.
Leader eraldab kolmele meetmele kokku 506 613 eurot.
„Taotluste summa näitab, et Leader on maapiirkondadele väga vajalik ja see on ka üks väheseid meetmeid, mis aitab mittepõllumajanduslikel firmadel Kagu-Eestis areneda, sest siiakanti investeeritakse napilt,” rääkis Rüütle.
Kogukondade arendamise meetmesse laekus 22 projektitaotlust, mida on 2016. aastaga võrreldes palju vähem. „Kahe aasta jooksul on palju taotlusi ellu viidud ja praegu ei pruugi kõik kogukonnad nii palju enam teha suuta,” nimetas Rüütle ühe põhjuse. Teiseks põhjuseks võib olla see, et suurtes valdades ei ole kogukonnad veel nii aktiivsed kui varem väikestes valdades ning mõnel pool võib julgust ja ettevõtlikkust nappida.
Heakorra ja turvalisuse meetmega taotletakse raha tervisespordi edendamiseks, näiteks spordiväljakute rajamiseks. Ettevõtjad taotlevad sellest meetmest ümbruse kordategemiseks raha ja tänu sellele meetmele on külade ja tootmishoonete ilme aastatega palju ilusamaks muutunud.
Põlvamaa partnerluskogu hindamiskomisjon alustab tööd aprillis. „Komisjon käib kohtadel ja peale seda esitab paremusjärjestuse alusel nimekirja partnerluskogu juhatusele,” täpsustas Rüütle.

Võrumaa alustab külaelu edendamisest

Võrumaa partnerluskogu tegevjuhi Kerli Kangeri sõnul algab küla- ja kultuurimeetme projektitaotluste vastuvõtt 10. aprillil ja kestab seitse päeva.
„Meede jaguneb alameetmeteks külakogukondade arendamine ja kogukonna arendamine ühiskoostöö toel,” ütles Kanger.
Esimesse alameetmesse saab esitada projektitaotlusi investeeringuteks, nagu külakogukonna maja renoveerimine, teine alameede on n-ö pehmete tegevuste jaoks.
„Teise alameetmesse saab toetust küsida ürituste korraldamiseks. Pehmete tegevuste puhul peab projekti kestma vähemalt kaks aastat ja sellesse peab olema kaasatud partner. See projekt kestab kaks aastat ja üritusi tuleb teha koos partneriga,” rääkis Kanger. Üritusteks võivad olla külapäevad, õppereisid, koolitused jne.
Raha kahele alameetmel kokku on eraldatud 286 508 eurot.
Ettevõtlusmeetmele algab Võrus projektitaotluste vastuvõtmine septembri alguses. Kangeri sõnul jaguneb see meede samuti kaheks: ettevõtluskeskkonna arendamine ja väiketootmisettevõtete arendamine.
„Esimese alameetmega toetatakse teenuse arendamise projekte, nagu autoremonditöökoja renoveerimine ja seadmete soetamine. Teisest alameetmest toetatakse metalli-, mööbli-, toiduainete ja muu vajaliku tootjaid, kuid mitte vilja-, kartuli- ja marjakasvatajaid,” rääkis Kanger.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 21/03/2019 09:09:33