Annela Laaneots.

Pole saladus, et Tartu linn koos Põlva-, Tartu-, Võru- ja Valga maakonna omavalitsustega, lisaks Viljandi linn, on pannud seljad kokku, et võita 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitel Lõuna-Eestisse. Lõuna-Eesti omavalitsused pingutavad Euroopa kultuuripealinna tiitli saamise nimel, sest tegu on Euroopa kõige hinnatuma kultuuri- ja kogukonnaettevõtmisega, mis eelmiste kultuuripealinnade kogemusel tooks siia ka märkimisväärset kasu.
Kultuuripealinna siht on innustada linnu ja piirkondi kultuurist kantud arengule. Mõeldud on kultuuri kõige laiemas mõttes – kunst, teater, muusika, sport, haridus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond. Kusjuures üritustega palistatud tee kultuuripealinna poole algaks kohe pärast tiitlivõitu, tiitliaasta ise on vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti- ja haridusprogrammi ning turundustegevuse kõrgpunkt.
Miks peaks tiitel tulema Lõuna-Eestisse?
Kultuuripealinna hakkavad ellu viima Tartu ja Lõuna-Eesti praegused ja tulevased kultuuriinimesed: kunstnikud, kultuurikorraldajad, organisatsioonid ja loomeettevõtjad. Tänu mitu korda suurenevale publikule suureneks kümneid kordi võimalus korraldada siinkandis suurepäraseid kultuuriüritusi. Ja kultuuritegijaid meil ju on. Nagu ütles Aapo Ilves möödunud nädalal Räpinas toimunud Põlva maakonna kultuuripealinna aruteluõhtul: „Olen Räpinat nimetanud maailmapealinnaks ka varasemalt, asi see kultuuripealinn ära teha pole.“ Ilves soovitas hipsteritel avastada Valgat. „Tartu on nagunii Eesti kultuuripealinn, asi see siis Euroopa ja maailma oma olla pole.“
Tegijaid kultuuri vallas Lõuna-Eestis on: Trad.Attack! Tartust ja Setomaalt, Lauri Õunapuu ja Meelika Hainsoo Karula kandist, Mari Kalkun Võrumaalt, Valdur Mikita Välgi metsadest, kui nimetada vaid mõnda. Nii et selle asemel või kõrval, et meie kultuuritähed peaksid kontserte andma sõitma Eestist välja, tuleks publik tänu kultuuripealinnale meile Lõuna-Eestisse ise kohale. Ühtlasi tarbivad nad siin kohalike valmistatut – toitu, meeneid –, saavad elamusi, ööbivad siinsetes majutusasutustes, nii et külalistest saavad rõõmu ja kasu erinevate valdkondade ettevõtjad.
Hästi korraldatud kultuuripealinn toob piirkonnale märkimisväärset majanduslikku kasu: otsene tulu tekib turistide arvu kasvust, riiklikest ja rahvusvahelistest investeeringutest.
Tartu 2024 korral on võimalik mõõta, kui palju suureneb meie elanike heaolu, kui palju kasvab linna ja piirkonna atraktiivsus talentide, investorite ja ettevõtjate silmis ning mil määral paranevad ühendusteed Euroopaga. Näiteks 85% Liverpoolis küsitletud elanikest arvas, et linn oli pärast 2008. aastal kultuuripealinnaks olemist parem paik, kus elada. 33% kasvas ööbivate turistide arv 2017. aastal kultuuripealinna tiitlit kandnud Aarhusis ajavahemikus 2013–2017. Ööbivate välisturistide arv kasvas seal 2017. aastal 12 kuuga 45%.
Kogume ideid ja ettepanekuid
Praegu on kõige olulisem ülesanne koostada kandidatuuriraamat, mis tuleb rahvusvahelisele žüriile üle anda 1. augustiks, ja žürii teeb oma otsuse augusti lõpus. Juba siiani on panustanud oma aega, energiat ja loomingulisust üle tuhande inimese, toimunud on üle 450 kohtumise. Sealhulgas on olnud rõõm teha koostööd kõigi omavalitsustega Lõuna-Eestis, oleme koos arutanud sihte Euroopa kultuuripealinnaks liikumise poole ja liigume samm-sammult edasi.
Samuti on toimunud sisukad kohtumised maakondade kultuurijuhtidega, oleme arutanud valdade kultuurijuhtidega vald valla kaupa, kuidas kultuuripealinna tiitel igasse valda jõuaks: millistes paikades korraldada üritusi, kus elavad ja mis valdkonnas tegutsevad meie sädeinimesed, et neid kaasa haarata. Praegu on pooleli avatud aruteluõhtud kõigis maakondades, et kõik inimesed saaksid kaasa arutada, oma ettepanekuid ja tähelepanekuid esitada. Nii toimus möödunud nädalal Põlva maakonna aruteluõhtu Räpinas, 28. märtsi õhtul on Võrumaa inimesed oodatud Suure Muna kohvikusse, 10. aprilli õhtul toimub kultuuripealinna arutelu Tartumaal Alatskivi lossis ning 11. aprilli õhtul Valgamaa aruteluõhtu Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.
Olen kindlalt seda meelt, et kohalikud igas vallas ja maakonnas teavad kõige paremini viidata omanäolisele ja eripärasele, mis meie metsade, soode ja jõgede vahel peidus on, ja just see on see, mis ka turisti ja külastaja kultuuripealinna aastal Lõuna-Eestisse toob.
Koos oleme tugevamad
Euroopa kultuuripealinnaks kandideerib Lõuna-Eesti koos, kokku 9916 ruutkilomeetrit ja 260 000 elanikku. Olen täiesti veendunud, et tegu on väga hea kooslusega, mille tulemusel tulevad välja kõigi tugevused ja omapära.
Koos kandideerimine võib siinmail näida küll uudne, aga tegelikult on ka varem Euroopa kultuuripealinnaks edukalt koos kandideeritud ja tiitlit kantud.
Aarhus, üks 2017. aasta Euroopa kultuuripealinnadest, viis kultuuripealinna programmi ellu koos 18 Kesk-Taani omavalitsusega (kokku 13 000 km² ja umbes 1 300 000 elanikku). Leeuwardeni linn Friisimaal, üks 2018. aasta Euroopa kultuuripealinnadest, tegutses koos ümbritseva Friisimaa provintsiga (kokku 5100 km² ja 650 000 elanikku). Tartu 2024 teeb palju koostööd ka Kaunas 2022ga, kus linn on juhtpartner ning viib kultuuripealinna programmi ellu linna ümbritseva Kaunase rajooniga (kokku 1600 km² ja 360 000 elanikku).
Kutsun kõiki osalema kultuuripealinnade aruteludel Tartumaal, Võrumaal ja Valgamaal. Kes aga soovib õppida ühe eelmise kultuuripealinna kogemustest, siis 2018. aasta Euroopa kultuuripealinna Leeuwarden-Fryslân programmijuht Immie Jonkman kõneleb 28. märtsi hommikul Võrus teemal „Kogukondade kaasamine: eduka Euroopa kultuuripealinna Leeuwarden-Friesland 2018 kogemus”. Jonkman kõneleb oma kogemustest piirkonna edendamisel, kogukondade kaasamisest kultuuriprojektide loomisel ja elluviimisel ning jagab praktilisi näpunäiteid Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatele ja -asutustele.
Mida rohkem lõunaeestlasi soovib kultuuripealinna tiitli võitmisesse panustada, seda omanäolisema, erilisema ja kaasahaaravama Euroopa kultuuripealinna me ise endale teeme.

 

Autor: Annela Laaneots, Tartu 2024 Lõuna-Eesti regionaalne koordinaator
Viimati muudetud: 21/03/2019 09:03:46