Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

APPI! Lõuna-Eesti on vallutanud hulkuvad koerad. Mida teha?

3. märtsil Põlva bussijaama lähistel hulkunud koertekamp. Foto: Facebook

Eriti viimastel nädalatel on Lõuna-Eestis hakanud inimesi kimbutama hulkuvad koerad, kelle kohta on tehtud hulgaliselt politsei väljakutseid. Samal ajal otsivad inimesed taga oma kadunud neljakäpalisi.

Sotsiaalmeediasse ilmuvad iga päev mitmed teated kadunud koerte kohta. Üks naine andis juba möödunud teisipäeval teada, et Setomaa vallast Kahkva külast on kaduma läinud kaks suurt koera. Üks koertest on musta värvi ja teine on kaukaaslase moodi, keda omanik otsib taga, ja teadet leidmise kohta senini pole.
Samal ajal kirjutas Valga naine, kuidas üks koer ründas tema ema ning ema koera Valgas Pedeli ääres. Õnneks tulid kaks meesterahvast emale appi.
Lõuna prefektuur edastas 5. märtsil, kuidas Võrumaal juhtus avarii, kus kaks sõiduteele jooksnud koera said autolt löögi, vigastasid käppi ning viidi otsejoones operatsioonile.
Üks Põlva inimene andis 3. märtsil teada, et Aasa 4 ees on lausa neli koera! Koerad viidi Tartusse varjupaika ja omanikke otsiti taga mitu päeva, enne kui nad välja ilmusid ja oma koerad koju viisid.
Üks naine andis teada, et juba mitmendat nädalat liigub Põlva vallas Tännassilma külas Kähri kiriku juures üks väga kartlik koer. Koeri on nähtud ringi lippamas Kanepis, Otepääl ja mujalgi.

Inimesed jagavad soovitusi koertega käitumiseks
Inimesed jagavad sotsiaalmeedia kommentaarides soovitusi, kuidas hulkuvate koertega käituda. Ühed ütlevad, et hulkuvad koerad peavad pulmi ja ei tee kellelegi liiga. Teised jälle märgivad, et hulkuv koer ei pruugi olla kuri, aga ta võib tahtmatult inimestele liiga teha.
„Kahjuks nad tulevad ka inimestele juurde, eriti kui laps on kärus, korra olen pidanud isegi ühe taolise koera puhul last kaitsma, sest koer tahtis lapse mütsi tutte hirmsasti närida ja lapse nägu lakkuda. 1 a 5kuusele ei tee selgeks ka, et püsi nüüd paigal, talle teeb nalja, kui koer nii teeb, aga endal on suur hirm. Ei oska nüüd öelda, kas see oli rünne, omanik väitis, et koer on 7 kuud vana ja tahtis ainult mängida, aga mina seisin seni lapsel ees ja koer hoidis mu jopekäist endal suus, seni kuni omanik rahus kohale jalutas. Pidasin paremaks, et las närib mu jopet, kui kiusab last. Lugu oli eelmisel talvel Intsikurmus,” kirjeldab üks naine.
Üks teine naine kirjeldab, kuidas tema seitsmeaastane laps nägi koolist koju tulles lahtist suurt koera enda poole jooksmas ja puhkes kartusest lihtsalt nutma. Õnneks oli sealsamas ka vanem naine, kes lohutas teda. „Isegi mina suur inimene kardan lahtiselt jooksvaid koeri, kuna mul endal on kurb kogemus kunagi hammustada saamisest,” lisab ta.
Inimesed pakuvad välja, et hulkuvatest koertest tuleks varjupaika teatada või loomad ise kinni püüda. Samas tunnistab üks naine, et loomad on üsna kartlikud: kui auto seisma jätan, jooksevad minema.
Põlvast leitud hulkuvate koerte kohta anti infot, et nad on viidud Tartu varjupaika. Nüüd otsib omakorda varjupaik taga loomade omanikke.

Politsei: hulkuva koera eest vastutab omanik
Politseist anti teada, et viimastel nädalatel on registreeritud hulgaliselt teateid, mis on seotud hulkuvate ja pahandust tegevate koertega. „Koerad kaklevad omavahel või hirmutavad jalutavaid inimesi. Maal on olukordi, kus lapsed ei julge koolist koju minna, kuna tänaval on hulkuvad koerad võimust võtnud,“ rääkis Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga piirkonnapolitseinik Marek Käis.
Hulkuva looma eest vastutab omanik, hoolimatu on võtta omale lemmikloom, kui temaga hiljem enam ei tegelda. „Panen kõigile südamele, et hoidke oma lemmiklooma nii, et loom ei satuks pahandustesse. Hoolimatus looma suhtes võib viia kurbade tagajärgedeni, kus viga saab loom ise või kannatavad inimesed. Kui õnnetus või kahju on aga juhtunud, tuleb minna politseimenetleja jutule,“ rõhutas Käis.
Kuigi seadus näeb ette ka rahatrahve, on Käisi sõnul karistuse määramine looma omanikule ikkagi väga erakordne meede. „Ega rahatrahv ka üldreeglina inimest oma loomast enam hoolima ei pane,” nentis politseinik.
Koerte ja kasside pidamise eeskirjas nimetatud nõuete täitmise üle peab järelevalvet kohalik omavalitsus, sealhulgas peab omavalitsus tagama ka hulkuvate loomade püüdmise ja varjupaika toimetamise.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse rahatrahviga kuni 200 ühikut.


Meeldetuletuseks loetles politsei koera või kassi omaniku või valdaja kohustused:
Koera või kassi omanik peab:
- koera või kassi vaktsineerima marutaudi vastu ning järgima loomataudist teatamise nõudeid;
- tagama kaaskodanike ohutuse nii, et koer ei pääseks inimesi hammustama, ehmatama või muud kahju tegema;
- paigaldama eraterritooriumi või muu kinnise territooriumi sissepääsu juurde informatsiooni koera olemasolu kohta (hoiatussilt tekstiga „Kuri koer“) ja kindlustama ohutu liikumise;
- rangelt jälgima sanitaarnõudeid, laskmata koertel ja kassidel reostada üldkasutatavaid hooneid ja territooriume (tekitatud reostuse peab loomaomanik kohe kõrvaldama);
- viima haige või haiguskahtlase koera või kassi loomakliinikusse uuringutele ja vajadusel profülaktilisele ravile, kusjuures ei tohi avalikus kohas nakkusohtlikult haige koera või kassiga viibida;
- kinnitama koera kaelarihma külge või mõnel muul viisil registreerimisnumbri;
- täitma koera või kassi ühissõidukis vedamise kohta kehtivat eeskirja, kusjuures avalikes kohtades tuleb tagada kaasinimeste ohutus (koerad peavad olema lühikese rihma otsas ja suukorviga, kassid ja sülekoerad korvis või kastis).

Varjupaik pole märganud hulkuvate koerte hulga suurenemist
Lõuna-Eestis on varjupaik Võrus ja Valgas. Põlva hulkuvad koerad viiakse Tartu varjupaika. Hoolimata viimasel ajal Põlvast tulnud ärevatest teadetest pole aga Tartu varjupaigas hulkuvate koerte hulga kasvu võrreldes eelnevate aastatega täheldatud. „Pigem on hoopis märgatav vähenemine, küll visalt igal aastal, aga siiski,” ütles Tartu varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar.
Tema sõnul on suur muutus ka see, et hulkuvad koerad lähevad enamasti oma koju tagasi. „Siinkohal on tublisti kaasa aidanud koerte kiipimise kohustus Tartus,” lisas ta. „Tartu koertest lähevad kodudesse tagasi pea kõik tänavatel omapäi liikunud koerad, kes varjupaika satuvad. Maakondades, sealhulgas ka Põlvamaal, on veel arenguruumi.”
Võru linnas, Võru vallas ja Antsla vallas on kehtestatud eeskirjad, mille kohaselt peab olema koeral tunnusmärk kaelarihmal või muul moel (mikrokiip, tätoveering jne, mis võimaldaks identifitseerida lahti pääsenud koera omanikku). Rõuge vallas on koerte kiibistamine kohustuslik.

Mis maksab koera varjupaigast kättesaamine?
Hulkuva koera omanikul tuleb tasuda looma varjupaika toimetamise ja seal hoidmise kulud. Tartus on väljakutsetasu 15,50 eurot, sõit Tartu linna piirilt sündmuskohta ja tagasi maksab 0,50 eurot kilomeetri eest ning iga hoiupäeva eest on tasu 2,40 eurot juhul, kui loom viibib varjupaigas üle öö. Võru varjupaigas maksab lemmiklooma ülalpidamine 2,20 eurot päev, väljakutse teenustasu on 6 eurot ning transport 0,50 eurot kilomeeter.
Looma omanikul on võimalik oma loom võimalik varjupaigast tagasi saada 14 päeva jooksul.
Varjupaigal on õigus sisse nõuda loomale tehtud parasiiditõrje (ka ennetava) kulud ning vajaduse korral osutatud veterinaarteenuste kulud.
Kui koer ründab või tekitab varalist kahju, siis tuleks pöörduda politsei poole.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 14/03/2019 09:31:20

Lisa kommentaar