Küsitlus

Kas teed kasutatud autot ostes taustakontrolli?

Ilm täna
Võru
16°
Põlva
16°
Otepää
16°
Tartu
16°
Antsla
16°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
17°
Võru
23°
Põlva
23°
Otepää
23°
Tartu
24°
Antsla
22°
Valga
23°
Räpina
22°
Tõrva
24°
Võru
23°
Põlva
23°
Otepää
22°
Tartu
22°
Antsla
23°
Valga
23°
Räpina
21°
Tõrva
23°

Kuidas koolides emakeelepäeva tähistatakse

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Põlvamaa Mooste mõisakooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kadi Õunap ütles, et täna saavad õpilased proovile panna õpitud oskusi ja nutikust, võistelda ja mängida. Foto: Merlin Kirbits

Täna on Eestis emakeelepäev, Kagu-Eesti koolide eesti keele ja kirjanduse õpetajate sõnul on sel puhul kavas emakeelele pühendatud mitmesugused üritused.

Võrumaa Mõniste kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marika Lepp ütles, et emakeelepäeval saab koolipere lugeda nelja vanema klassi õpilaste kirjutatud kunstmuistendeid teemal „Kuidas eestlased omale keele said”. Õpilased said selle ülesande nädal varem.
28 aastat emakeeleõpetajana töötanud Lepp sõnas, et temale tähendab emakeelepäev eelkõige Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva. Peterson, kes nimetas end „maa-rahva lauljaks“ ning kirjutas oma luuletusi eesti keeles, sündis 1801. aasta 14. märtsil.
Lepp on sama meelt Petersoniga, kes esitas oodis „Kuu“ küsimuse, „kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“.
Eesti keele tundides paneb Lepp lastele südamele, et õpilased oskaksid teisi kuulata ning kõnelda ja kirjutada nii, et nende juttu ja kirjapandut oleks hea kuulata-lugeda.
Põlvamaa Mooste mõisakooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kadi Õunap ütles, et täna saavad õpilased proovile panna õpitud oskusi ja nutikust, võistelda ja mängida.
„Emakeele ja kirjanduse põhireeglite ja mõistete tundmaõpetamise kõrval on oluline ka mängulisus: armastan õpilastega loomingulisi töid teha, arutlusringe ja draamamänge korraldada,” märkis Õunap. Ta peab oluliseks sedagi, et õpilased oskaksid erinevates olukordades end sobivalt väljendada, seoseid luua ja järeldusi teha.
Põlvamaa Kanepi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tähte Tagel ütles, et koolis on tavaks korraldada emakeelenädalal ilusa käekirja võistlus, etlemiskonkurss, viktoriin ja teisigi üritusi. Täna toimuval aktusel, mille päevakohase kõne on koostanud gümnasistid, tunnustatakse nädala jooksul silma paistnud õpilasi, seejärel on kontsert.
„Väga armas on, et emakeelt on peetud omaette päeva vääriliseks. On ülev tunne, kui lapsed lausuvad kauneid emakeelseid sõnu, ja muidugi kumiseb sel päeval kuklas Petersoni „Kuu” või „Jaagu laul”,” märkis Tagel.
Tähti Tagel paneb kirjanduse õpetamisel rõhku sellele, et õpilane mõistaks raamatu elulisust, oskaks leida raamatus kajastatud probleemides ühisjooni tänapäeva ühiskonna ja oma elu probleemidega. „Kui ta leiab need jooned üles, oskab need õigesti kirja panna, ongi mu üks eesmärk täidetud,” sõnas ta.
Ligi 45 aastat emakeeleõpetajana töötanud Tagel rõõmustab, et paljud loovtööde kirjutajad peavad emakeele kõla ilusaks. Optimismi sisendab ka ilusa käekirja võistlus, milles osalesid kõik õpilased esimesest klassist gümnaasiumi viimase klassini. „See on omamoodi austusavaldus emakeelele,” lisas ta.
Tiiu Kungus ütles, et Kuldre koolis Võrumaal on emakeelepäev temale töine pidupäev, mis jääb traditsiooniliselt toimuva emakeelenädala sisse.
Emakeelenädalal toimub Kuldres mälumäng ja uute sõnade konkurss, koostatakse keeleteemalisi plakateid, joonistatakse metafoore, selgitatakse välja kauneimad sõnad jne.
„Täna on koolis ettelugemise päev, kus astmeti selgitatakse välja tublimad ettelugejad,” märkis 30aastase õpetajastaažiga Kungus.
Tiiu Kungus paneb õpetamisel rõhku õigekirjale, sõnavarale ja lugemusele. „Kirjandusteose tõlgendamisel võib olla mitu fiktsiooni ja iga raamat, ka see, mis ei meeldi, õpetab midagi,” märkis ta.

Vastseliina ja Värska gümnaasiumis üritus pea igale klassile

Vastseliina gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Annela Tohvi sõnul räägitakse täna tundides rohkem emakeele tähtsusest, loetakse päevateemalisi artikleid ajalehtedest ja kuulatakse raadiosaateid ning tublimad kirjutavad emakeelepäeva e-etteütlust.
„Teise astme õpilastele teen mõne põneva testi või viktoriini, kolme kõige noorema klassi õpilastele toimub aabitsapidu,” edastas Tohv.
Tänavusel emakeelepäeval on Vastseliina gümnaasiumis fookuses eesti keele sõnavara, „Igal emakeelepäeval keskendume millelegi, et see päev ei jääks tühjaks aineklišeeks, kus korrutatakse keele tähtsust,” täpsustas Tohv.
Ta lisas, et lapsed peavad saama ennast proovile panna või olla keele loojateks.
15 aastat õpetajana töötanud Annela Tohv märkis, et lapsed oskavad eesti keelt üldiselt hästi. „On neid, kellele valmistab rääkimine või kirjutamine raskusi, on neid, kes on osavad sõnaseadjad ja sulesepad.”
Tohv lisas, et õpilased õnneks teavad, miks on vajalik puhas emakeel ja miks peab seda hoidma.
Vastseliina gümnaasiumis on juba alanud emakeelekuu „Sõna musttuhat palet”, mille raames toimuvad mitmesugused ettevõtmised.
Värska gümnaasiumi õpetaja Ilme Hoidmets ütles, et igas klassis toimub täna midagi. 1. ja 3. klassis ettelugemine, 2. klassis valitakse kauneima käekirjaga kirjutaja ning kõige sõnaosavam klassikaaslane, 4. klassi õpilased joonistavad kõnekäände.
„Viienda kuni üheksanda klassi õpilased osalevad oma kooli, gümnasistid ja õpetajad aga üleriigilisel e-etteütlusel,” märkis Hoidmets.
Emakeelenädal teevad Värska õpilased kaks õppereisi Tartusse: keskastme õpilased vaatavad Vanemuises etendust „Kalevipoeg” ja vanemate klasside õpilased homme filmi „Tõde ja õigus”. „Filmi vaatamise järel lähme Ahhaa teaduskeskusse sõnavara uurima,” sõnas Hoidmets.
Ta lisas, et paneb õpetamisel rõhku korralikule rääkimisele ja kirjutamisele. „Kirjanduses on oluline mõista loetut, kaugete aegade ja tänapäeva kajastust,” lausus ta.
Hoidmets tunneb heameelt, et Setomaa südames on võimalik esivanemate keelt laulus, kõnes ja kirjas nautida. „Gümnaasiumi osas õpetame pärimuskultuuri, kus ka seto keeles kirjutamine sees,” täpsustas ta.

Elu loomulikku osa peab samuti õppima

„Tihti on tunne, et õpetan eesti kirjakeelt eesti lastele nagu võõrkeelt, sest kirjakeeles suhtlevad nad koolis ja loevad raamatuid, kuid igal pool mujal räägivad ja kirjutavad lapsed kõnekeeles,” tõi Marika Lepp välja kitsaskoha.
Kadi Õunapit kurvastab, et osa õpilaste meelest ei ole eesti keelt vaja õppidagi, kuna see on emakeel, mida nad oskavad õppimatagi.
„Paraku on viimastel aastatel jõuliselt sisse murdnud inglise keel, seda just arvutimängude kaudu, ning selle tõttu mõni õpilane ei suudagi eestikeelseid vasteid oma kõnes ja kirjalikes tekstides esinevatele ingliskeelsetele väljenditele leida,” edastas Õunap.
Tähti Tagelile ei valmista heameelt see, kui mõni õpilane ütleb vahel: „Mul eesti keel selge, mis ma tast õpin.”
Tiiu Kungus peab kurvastavaks, et õpilased ei hinda oma keelt ning kasutavad omavahel suhtlemisel, kuid vahel justkui ennast unustades, ka koolitundides võõrkeelseid väljendeid ja slängi.
Annela Tohvi sõnul tekitab õpilastes vastakaid arvamusi ja tundeid pigem see, miks peab õppima seda, mis on elu loomulik osa. Ta märkis, et võrreldes ajaga viis aastat tagasi on õpilaste eneseväljendusoskus muutunud kesisemaks, mille eest oleme n-ö tänu võlgu sotsiaalmeediale. „Põhikooliõpilane ei hooma veel, miks hilisemas elus on puhta ja õige keele kasutamine vajalik,” sõnas Tohv.

Võõrast keskkonnast tulnul kergem noorelt keelt õppida

„Emakeelepäeva on ka sellepärast vaja, et see on meie riigi keel,” ütlesid Margarita ja Viktoria Ivanova, Krootuse põhikooli 7. klassi õpilased Põlvamaalt. Tüdrukute sõnul on sel päeval koolis aktus, loetakse luuletusi ning õpilased korraldavad päevakohase viktoriini.
Margarita ja Viktoria olid nelja ja poole aastased, kui nad tulid eestikeelsesse eestkosteperre Ida-Virumaalt. Tüdrukud ei saanud enda sõnul alguses sõnagi aru, kuid pereema Inge hakkas kohe eesti keelt õpetama, öeldes lihtsa lause eesti, seejärel vene keeles. Kahe kuu möödudes läksid nad lasteaeda, kus olid paar kuud väga vaiksed, siis hakkasid eestikeelseid lauseid ütlema.
„Minule oli ja on raskem käänamine ja kohati ka õigekiri, täpsemalt see, millal tuleb i, millal j kirjutada,” lausus lugeda armastav Viktoria. „Minul on raskem liitsõnade kokku- ja lahkukirjutamine,” lisas töövihikust harjutuste tegemist eelistav Margarita.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/03/2019 09:06:09

Lisa kommentaar