Küsitlus

Mida arvad tasuta loosidest?

Ilm täna
Võru
18°
Põlva
15°
Otepää
16°
Tartu
16°
Antsla
17°
Valga
16°
Räpina
17°
Tõrva
16°
Võru
18°
Põlva
15°
Otepää
16°
Tartu
16°
Antsla
17°
Valga
16°
Räpina
17°
Tõrva
16°
Võru
16°
Põlva
15°
Otepää
15°
Tartu
17°
Antsla
15°
Valga
15°
Räpina
16°
Tõrva
16°

Põlvas arutatakse ristipuude tähendust ja hoidmist

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: Lilian Freiberg

Keskkonnaamet korraldab koostöös Põlva vallaga 12. märtsil Põlvas ristimetsadele pühendatud infopäeva „Kultuuripärand ja looduslikud pühapaigad metsas – Kagu-Eesti ristipuud“. 

„Osa suuri ristipuid on võetud varasematel aegadel looduskaitse alla, aga suure osa ristimetsade säilimine sõltub maaomanike heast tahtest. Et säilinud ristimetsi ja -puid hoida, on Muinsuskaitseamet algatanud nende kaitse alla võtmise. Infopäeva korraldamegi selleks, et selgitada maaomanikele ja teistele huvilistele ristipuudega seotud traditsioone ja võimalusi puude kaitsmiseks. Lisaks tutvustatakse ristipuude kultuurimälestiseks tunnistamise protsessi,“ ütles Keskkonnaameti Lõuna regiooni kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg.

Infopäevale oodatakse kõiki, kes soovivad ristipuudest enam teada saada või kelle tegevus mõjutab meie ristimetsade säilimist. Maailmaski unikaalset kultuuripärandit aitab mõista ristipuude ja -metsade uurija ning Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu juhataja Marju Kõivupuu. Päeva teises pooles minnakse Kõivupuu juhendamisel vaatama erinevaid näiteid Põlva ümbruse ristimetsadest.

„Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. Risti lõikab reeglina puusse lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega puust kui hinge asupaigast. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku – ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid. Infopäeval arutamegi, milline on ristipuude tähendus tänapäeval ja miks on vaja neid hoida,“ lausus Marju Kõivupuu. 

Ristipuid ja -metsi võib tänapäeval näha vaid Kagu-Eestis. Nelja Kagu-Eesti maakonna teedel on välja kujunenud traditsioonilised ristilõikamise kohad – ristimetsad, küla ristipuud või individuaalsed (pere)puud. Kohalike inimeste jaoks on need pühad tunnusmärgid inimese ja looduse pikaajalisest religioossest suhtest.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/03/2019 08:16:36

Lisa kommentaar