Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

RMK saadab harvestrid rahva armastatud puhkemetsa

Janek Joab juhib tähelepanu asjaolule, et Kasumets on niigi hõre, mistõttu võiks metsaraiega oodata. Samuti on tal kahju puuliikide siltidest ja laste meisterdatud pesakastidest. Foto: Ülle Harju

Laste loodusõpperajad jäävad raiesmiku äärde, siltidega tähistatud õppepuud ja kümned lindude pesakastid võetakse maha – RMK tutvustas eilsel kaasamiskoosolekul Antsla rahva poolt armastatud Kasumetsa harvendamise plaani.

„Ega see õige plaan ole, aga ega RMK vastu väga võidelda ei saa,” möönis Antsla koolilaste metsa- ja fotoringi juhendaja loodusfotograaf Janek Joab. Tema sõnul on Kasumetsa väärtus selles, et tegu on väga liigirikka metsaga, mis on kohe Antsla külje all, koolimajast vaevalt mõnesaja meetri kaugusel.
Metsaringi laste jaoks on Kasumetsa paigaldatud rajakaamera koos söötmiskohaga – loomi liigub seal palju. „Eelmisel kevadel jäi kaamera ette isegi põder, kuigi metsa ümber on küla, massiivi eriti ei ole. Paar nädalat tagasi algas rebasel jooksuaeg, oli möllu ja mängu seal – lastel põnev vaadata,” seletas Janek Joab.
Samuti elab metsas palju linde, keda Janek Joab lastele hääle järgi tundma õpetab. Lapsed on meisterdanud puutöötunnis kümneid pesakaste, mis on loodusrajaäärsete puude külge paigaldatud.
„Taimekooslus on bioloogiaõpetaja hinnangul samuti väga suur,” märkis ta. „Puud on iidsed, 120aastased kuused – kahju, kui need maha võetakse. Need annavad varju nii loomadele kui ka inimestele.”
Lisaks on kooliga seotud MTÜ Märkajad paigaldanud puude külge sildid, et huvilised saaksid ka ise uurida, millised puuliigid seal kasvavad. „Need võetakse nüüd maha,” nentis Janek Joab ja lisas, et sama jutt käib lindude pesakastide kohta.
Pärast metsaraiet jääb enam-vähem lageda peale Antsla metsakalmistu, kuhu rahvas samuti läbi Kasumetsa jalutada armastab.

RMK selgitab
RMK selgitas, et kutsus rahvakoosoleku kokku seetõttu, et Antsla linnaga piirnev riigimets on määratud kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alaks. RMK määras selle ala juba 2012. aastal puhkemetsaks, arvestades metsaosa aktiivset kasutust.
Antsla vallaga on RMK 2011. aastast rendileping terviseraja rajamiseks ja kasutamiseks, mullu leping terviseraja laiendamiseks.
„Terviseraja laienduseks vajalikuks raadamiseks ja kogu piirkonna metsade sanitaarse seisundi parandamiseks on RMK plaaninud teostada raietöid terviserajaga piirnevates metsaosades,” kõlab üks metsaraie põhjendusi.
Halb sanitaarne seisund tähendab RMK hinnangul seda, et metsas möllavat üraskid, kelle tegevuse tagajärjel puud kuivavat ja ähvardavat terviserajal jalutajatele pähe kukkuda.
Lisaks plaanib RMK kohe terviseraja alguses parkla juurest maha võtta suured puud, mis jäeti 2011. aastal kasvama turberaie käigus. See tähendab, et kasvama jääb vaevalt kaheksa-aastane noorendik.
Lisaks plaanib RMK lagedaks raiuda kaks metsatukakest (0,27 ha ja 0,6 ha), põhjenduseks on toodud metsa kehv sanitaarne seisund.
„Et Kasumetsas ähvardavad puud inimestele pähe sadada, on nii imelik jutt, et ei osanud selle peale isegi midagi kosta,” nentis Janek Joab, kes liigub metsas pea iga päev nii üksinda kui ka koos lastega. Ta pole ühtegi pähe kukkuda ähvardavat puud täheldanud.
2015. aastal, kui Kasumetsa äärest kergliiklusteed tehti, palus loodusemees jätta tee äärde alles võimsatest lehistest allee, aga vallavalitsus ei pidanud seda võimalikuks. Üks lehiste mahavõtmise põhjendus oli see, et teed olnuks ebamugavam ehitada, samuti häirisid mõningaid kodanikke puudelt maha pudenevad okkad.
Samuti on Kasumetsas juba palju värsket noorendikku, mistõttu võiks Janek Joabi hinnangul niikaua oodata, kuni mets nendel suureks sirgub. Juttu kinnitab maa-ameti värske kaart, millelt on näha, et ainuke tihedam mets, mis on järele jäänud, on see, mida RMK nüüd maha võtta või harvendada plaanib.
Et Kasumetsa pärast on mures paljud antslakad, näitas kaasamiskoosolekul osalenute arv – üle 30 inimese.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/02/2019 09:00:38

Lisa kommentaar