Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Ministeerium võttis valla erakooliga kahvlisse

Krabi kool. Foto: Ülle Harju

Rõuge vallavolikogu ei jõudnud üleeilsel istungil otsusele, kas tunnistada Krabi erakool valla koolivõrgu jaoks vajalikuks. Vald on kahvlis: kooli pole vaja kohalikele, küll aga mujalt pärit õpilastele, kui aga vald ministeeriumile kooli vajalikkuse kinnitust ei saada, siis kool enam tuleval aastal riigilt raha ei saa.

Haridus- ja teadusministeerium saatis Rõuge vallale jaanuaris kirja, soovides seisukoha kujundamist Krabi kooli kohta. „Oleme menetlemas MTÜ Ostiumi taotlust, millega taotletakse Krabi koolis õppivatele toimetulekuraskustes pärit peredest õpilastele riigieelarvelist õpilaskodu koha toetust.
Haridus- ja teadusministeerium vajab kindlust, et kooli tegevus, sh finantseerimine, on jätkusuutlik, siis saab ka kooli õpilaskodu toimida,” põhjendas ministeerium. Erakooli pidajal tuleb nüüd esitada riigilt tegevuskulu toetuse saamiseks omavalitsuse nõusolek, kinnitades eraüldhariduskooli vajalikkust omavalitsuse koolivõrgus. Kui vald seda ei kinnita, siis 2020. aastast ministeerium enam kooli ei toeta.
„Me ei suutnud otsusele jõuda,” tunnistas Rõuge vallavolikogu esimees Aigar Kalk. „Kui talupojamõistusega võtta, siis minu arvates on vallas koole piisavalt – Misso, Ruusmäe, Haanja, Rõuge, Varstu ja Mõniste – ja Krabi koolis õpib kolm valla last. Aga kindlasti ei tohi kohalik omavalitsus külvata ebakindlust ja segadust. Krabi koolis õppijatest ca 90% on pärit mujalt, seepärast peaks ministeerium ise kaaluma kooli vajalikkust.”
Kalki teada ei tähenda Krabi kooli vajalikkuse kinnitamine vallale mitte mingisuguste rahaliste kohustuste võtmist. Samas ei tundu talupojamõistuse kohaselt õiglane kooli vajalikkust arutada ainult ühes omavalitsuses, kui see on vajalik suuresti kellelegi teisele.
Rõuge vald eelistab käitumisraskustega, popitavate ja kodu toetuseta õpilaste eraldi kooli saatmise asemel koordineeritud tugiteenuste arendamist ja kaasava hariduse rakendamist.
Sügisel vaid ühe õpilasega tööd alustanud Krabi koolis on aga õpilaste arv sellest hoolimata kiirelt kasvanud – 24ni. Kooli direktor Merit Mägise selgitas valla hariduskomisjonile, et Krabil õpilaskodus elamine võimaldab tagada koolikohustuse täitmist. Koolis pakutakse logopeedi, psühholoogi ja eripedagoogi teenust ning töötab 13 õpetajat. Sel õppeaastal toetab haridus- ja teadusministeerium Krabi kooli tegevuskulusid 79 610 euroga.
Krabi kooliga sama mure on teistel Kagu-Eesti erakoolidel (Johannese kool ja lasteaed Rosmal, Väike Werrone kool Võrus, Leiutajate Külakool Sännas, Pikakannu kool ja Audentese spordigümnaasiumi Otepää filiaal) – kui kohalik omavalitsus ei tunnista kooli vajalikkust oma koolivõrgus, tõmbab riik koolil piltlikult öeldes vaiba jalge alt ära.

Miks peab kohalik omavalitsus kinnitama erakooli vajalikkust oma koolivõrgus?

Vastab haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal:

Ministeerium peab oluliseks, et erakooli pidaja ja kohalik omavalitsus, kelle territooriumil erakool tegutseb, teevad vajalike õppekohtade ja koolivõrgu planeerimisel koostööd. Sellest sõltuvad suuremal või vähemal määral ka erakooli eelarvelised vahendid. Näiteks on üldhariduskoolide pidamiseks riigieelarvest eraldatava tegevuskulutoetuse saamiseks vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek.
Samas võimaldab Eesti Vabariigi põhiseadus erakoolidel tegutseda ka ilma riigieelarvest eraldatava toetuseta ja selleks kohaliku omavalitsuse luba omamata.
Erakoolis õppivate laste vanematele peab olema selge, milline on kooli tulevik. Kui erakool oma tegevuse lõpetab, peab lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus tagama lapsele kohe õppekoha kas oma valla/linna munitsipaalkoolis või tagama selle koostöös mõne teise kohaliku omavalitsuse või erakooli pidajaga.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/02/2019 08:41:15

Lisa kommentaar