Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Pilte kuklaste kuningriigist

Kiidjärve sipelgariigis käib metsaraie. Foto: Arne Ader

No ei saanud kuidagi teisiti, kui tegin 18. veebruaril visiidi kuulsasse kuklaste kuningriiki Kiidjärvel. Sealne laiaulatuslik metsaraie on lühikese ajaga matkajatele ja loodusesõpradele palju hingepiina valmistanud. Mulle ka.

Olen seda meelt, et populaarsel matkarajal oleks andnud seda kõike korraldada palju tagasihoidlikumal viisil, arvestades nii matkajate soove kui ka kuklaste kaitseks tarvilikku. Puude langetamiseks olnuks sellises kohas mootorsaag mõistlikum vahend harvestrist.
Ma pole küll sipelgate asjatundja, ent Eesti maaülikooli vanemteaduri sipelgatetundja Ants-Johann Martiniga olen ma metsas käinud küll. Olen ka osalenud tema juhendamisel kuklasepesade ümber asustamisel kohas, kus kuklased jäid nälga pesade piirkonnas tehtud lageraie tõttu... Antsu poolt on kokku pandud muuhulgas Kiidjärvel asuv infostend ning rajal asuvad infotahvlid.
Raiesmikul nähtu jättis mulje, et saavutatuga saavad olla rahul vaid metsa majandajad. Paljud loodusesõbrad ja matkajad on juba väljendanud oma nördimust. Hullem lugu võib olla aga see, et tehtu ei pruugi meeldida isegi sipelgasõpradele. Viimased peavad mõõdukat, nn sipelgasõbralikku raiet vajalikuks.
Küllap asjatundjad leiavad aega kohal käia ja ütlevad siis välja oma arvamuse, aga toon siinkohal välja mõned oma mõtted, mis tekkisid kohapeal nähtu ja Akste looduskaitseala kaitsekorralduskavas (lähedal asuv analoogne kuklaste elupaik, edaspidi ALKK) sisalduva võrdlemisel.
1. Otsustatud on aegjärkse raie kasuks, mida sipelgasõbralikuks ei peeta. ALKK: Laanekuklasele hea elupaiga tagamiseks ei ole pragmaatilistel kaalutlustel kuigi põhjendatav häilraie, veel vähem aegjärkse raie eelistamine veerraiele ja kitsale lageraiele.
2. Silma järgi hinnates tundub, et raiutud on palju rohkem kui sipelgate heaoluks tarvis. ALKK: Laanekuklane eelistab elupaigana ebaühtlase täiusega, väikeste häiludega puistuid täiusega kuni 80%. Akste looduskaitsealal on metsa optimaalne täius 70–90%.
3. Säästetud pole elujõus kuuski (kuklaste lehetäipuud) ja kaski (kuklaste mahlapuud varakevadel). Lisaks on maha raiutud ka noored kuused.
Kui nõnda edasi, kulgeb meil üha enam matkaradu ja looduse õpperadu raiesmikel. Kas me tõesti soovime seda?

RMK: kaasasime kohalikud, kes olid raietega nõus

RMK tutvustas Kiidjärve sipelgariigis 5,3 hektarile plaanitud raietöid möödunud aasta 21. novembril toimunud kaasamiskoosolekul („Puhkealadele lageraiuma suundunud RMK peab kohalikega nõu”, LL 29.11.2018). Raieala pole looduskaitse all, kuigi selle lähedale jäävad vääriselupaigad.
RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg seletas siis, et kuna tegu on puhkealaga, seal on matkarada ja hulgaliselt kuklasepesi, otsustas RMK bussipeatuse taga lageraie asemel teha aegjärkse raie. Bussipeatuse juurde oli plaanitud jätta kasvama kolmnurgakujuline metsatukk, lisaks puhverribad raudtee juurde ja puude rühmad kuklaste pesakuhilate juurde. Laanekuklane on kolmanda kategooria kaitsealune liik.
RMK arvestas ka Kiidjärve külaseltsi esindaja Ants Kalle ettepanekuga jätta maantee äärde vanadest mändidest puhverriba.
Kaasamiskoosolekul osalenud Kiidjärve külavanem, Põlva vallavolikogu esimees Lennart Liba väljendas muret, kuidas säilitada suured kuklasepesad – pärast Akste sipelgariigi sulgemist liigsuure külastatavuse ja sipelgakoloonia hävimise tõttu on turistid üle kolinud Kiidjärve sipelgariiki.
Liba oli kuulnud ka arvamust, et Akste sipelgakoloonia kiire kahanemise taga võis turistide trampimise asemel olla hoopis liiga pime mets. „Sipelgad toituvad lehetäidest, aga kui pole noori kuuski, pole ka lehetäisid,” märkis ta.
Keskkonnaamet väitis samuti, et piltidelt näha olevad raietööd on tehtud kuklaste huvides.
«Mõju sipelgatele on pikemas perspektiivis positiivne, kuna liiga vanas ja tihedas metsas saab toit otsa. „Sipelgakaitsealadelt Akstes ja Padakõrvel on meil kogemused, et metsi tulebki teatud määral majandada, et säiliks lehtpuid ja sipelgatel oleks sobivad valgustingimused. Meie kuklastel läheb kõige paremini majandatud metsas. Näiteks laanekuklane eelistab segametsi vanuses 30–110 aastat,» edastas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader.
Talv on keskkonnaameti hinnangul sipelgate elupaikades sobivaim aeg raiete tegemiseks, kuna siis on nad maa-alustes pesakambrites.
RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg ütles, et Kiidjärvel on plaanis tuleva aasta teises pooles veel raieid, mida on kohalikega kavas arutada enne jaanipäeva. RMK-l on sellest aastast plaanis alustada ka kümneaastaste kavade paikapanemist, mille loomisse kaasatakse neidki inimesi, kellel võib metsaga emotsionaalne side olla.

 

Autor: Arne Ader, loodusemees
Viimati muudetud: 21/02/2019 09:34:15

Lisa kommentaar