Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Uskumatu! Võrus plaanitakse kahte veekeskust korraga

Selle lume alla mattunud põllu peale soovib Võru vald rajada moodsa veekeskuse. Võru linnavalitsuse nägemuse järgi oleks veekeskuse jaoks perspektiivikaim Maksimarketi-tagune riigimaatükk. Foto: Ülle Harju

„Võru valda on vaja midagi suuremat ehitada, mõtlesime, et see võiks olla veekeskus,” selgitas Võru vallavanem Kalmer Puusepp vallavolikogu eilset otsust taotleda riigilt veekeskuse tarbeks 8,5 hektarit maad. Ka Võru linn on juba mitu kuud veekeskuse rajamise plaane pidanud.

Veekeskuse idee on vallavolinike peas ringelnud mõnda aega. Võru vallas asuv Väimela tervisekeskuse ujula on väike, amortiseerunud, keskendunud ainult ujumisvõimalusele ja pidevalt ülerahvastatud. Lisaks on poliitikud ja ettevõtjad aastaid rääkinud veekeskuse rajamisest Võrru, aga asja pole saanud.
Nii saigi sügisel Võru ühendvalla arengukavva (2018–2030) kirja, et perspektiivseks arendusprojektiks on uue maakondliku veekeskuse või spaa rajamine koostöös teiste omavalitsuste ja partneritega.
Nüüdseks on leitud ka Võru valla territooriumilt veekeskuse jaoks sobiv maatükk: kohe Võru linna piiril Võrumõisa külas asuv Viisu kinnistu – 16,34 hektari suurune põllumaa, millel OÜ Väimela Majand kasvatab ajutise kasutusõiguse alusel vilja. Maa kuulub riigile ja on keskkonnaministeeriumi haldusalas.
Linnulennult on sinna Võru vallamaja juurest alla 500 meetri. Ka rahva jaoks on koht väga mugav: bussijaamast on sinna samuti alla 500, Võru Kreutzwaldi kooli juurest umbes 700 ja Võru uuelt keskplatsilt 900 meetrit – kerge jalutuskäigu kaugusel.
Kogu põldu vald endale ei tahagi, soov on saada sellest pool ehk 8,5 hektarit. Nii otsustaski vald taotleda riigilt selle maa-ala tasuta võõrandamist ja volitada Võru vallavalitsust pidama vastavaid läbirääkimisi.
„Seda asja on pikka aega räägitud, et Võru linna või Võru valla maal võiks veekeskus olla, miks mitte see asi nüüd ette võtta,” on Kalmer Puusepp veekeskuse rajamise suhtes optimistlik. „Saaks midagi suuremat ja märkimisväärset ära teha. Koht on ka hea – linna ligidal, nii linna- kui maarahvas vajab sellist kohta.” Vallavanema kujutluses võiks Võru veekeskus olla sarnane näiteks Tartus asuva Aura veekeskusega.
Puusepp seletas, et maa taotlemine on esimene samm veekeskuse rajamise poole.
„Kui ka maa saame, ei tähenda see, et kohe hakkame ehitama,” rõhutas ta ja märkis, et võimalik, et vald kaasab ettevõtmisse teised omavalitsused ja/või erainvestori.
„Kui koht on olemas, saame edasi arutada, kuidas ja mida teha,” rääkis Puusepp. „Miks mitte kõrvale plaanida tennise- ja korvpalliväljaku, kardiraja ja pargi rajamist. Sellest võiks saada suurem puhke- ja hobikompleks.”

Võru linnal polnud suurejoonelisest plaanist aimugi
Võru vallavanem tunnistas, et ei ole veekeskuse rajamise ideed veel ümberkaudsete omavalitsustega arutanud. Sealhulgas pole suurejoonelisest plaanist aimugi Võru linnal, mille maavaldused algavad kohe veekeskuse jaoks plaanitavast maatükist nurkapidi üle Võrumõisa tee.
„Ei ole sellest plaanist mitte midagi kuulnud,” tunnistas Võru linnapea Anti Allas. „Aga väga tore – see koht on ju Võru inimestele sama lähedal ning vajadus veekeskuse järele on suur.”

Võru ajab ise samuti veekeskuse asja
Kuna aga üks eraettevõtja on avaldanud soovi rajada veekeskus Võru linna, on linnavalitsus juba mitu kuud tegelenud sellega, et leida sobiv koht ja selgitada välja ettevõtja toetamise võimalused.
„Meie jaoks on esimene valik, et veekeskuse ehitab ettevõtja, aga kui sellest asja ei saa, siis tuleb teiste omavalitsustega seljad kokku panna ja asi ise ära teha,” selgitas Anti Allas. „Viimasel juhul teeksime pigem tagasihoidlikuma veekeskuse vastavalt konkreetsetele vajadustele, sest omavalitsus pole ise ettevõtja rollis eriti hea.”
Võru linnas on tema sõnul veekeskuse tarvis kolm perspektiivikat kohta: Võru Maksimarketi tagune 9,2 hektari suurune riigimaatükk, eraomanduses olev Tamula rannaala Vee tänava parkla ümber ja samuti Tamula lähedal asuv vana staadion koos ümbrusega, mis on linna oma.
„Ettevõtja näeb, et perspektiivikaim oleks veekeskus rajada Maksimarketi juurde,” rääkis Anti Allas. „Ärimudelit toetaks eri teenuste lähestikku paiknemine. Kaubanduskeskus juba on, ruumi on nii veekeskuse kui ka hotelli jaoks, mis loogiliselt kuulub nüüdisaegse veekeskuse juurde, ja võib-olla soovib keegi sinna ehitada ka näiteks moodsa kino. Inimestele meeldib teenuseid koos tarbida.”
Anti Allas ütles, et soov veekeskuses aega osta on nii Võru linnal endal (lastele) kui ka näiteks kaitseväe Kuperjanovi pataljonil.
Asukoha mõningane miinus on kaugus koolidest: umbes 1,3 km mõlemast põhikoolist, mis tähendaks ilmselt vajadust sõidutada lapsi sinna bussiga.

Peatselt saab riigilt ettevõtluse arenguks lihtsamalt maad
Linnapeale teadaolevalt ei saa kohalik omavalitsus praegu veel küsida endale riigilt tasuta maad, kui on plaanis see otse eraettevõttele edasi rentida või müüa. Lähiajal peaks see aga muutuma võimalikuks valitsuse otsusel koos vastavate rakendusaktide vastuvõtmisega.
Ehitusõiguse võõrandamiseks või maa müügiks tuleks ikkagi korraldada enampakkumine. Veekeskuse ehitamise eelduseks on aga kehtiv detailplaneering. Seetõttu peab linnapea enda sõnul edasiviivaks järgmist asjade käiku. „Kui ettevõtjalt tuleb signaal, et ta tõesti soovib veekeskuse asjaga pihta hakata, algatab Võru linn maa-ala detailplaneeringu koos üldplaneeringu muutmisega,” selgitas Anti Allas. „Selle käigus selgitame välja, millised on ettevõtjate huvid, ja krundime maatüki ära. Veekeskuse rajaja saab esitada oma nägemuse, ülejäänud maa võiks näiteks omandada linn jää- ja tennisehalli rajamise eesmärgil.”

Ettevõtja Urmas Johanson: kahte veekeskust ei tule

Poolteist aastat tagasi jõudis LõunaLehe loo vahendusel avalikkuse ette teave, et kavandad pärast Favora tanklaketi mahamüümist veekeskuse rajamist. Üllatusena oli kohavalikuks Misso vald. Nüüd kuuldavasti pead eelläbirääkimisi Võru linnaga. Miks loobusid Misso-plaanist ja kuidas jõudsid oma ideega Võrru?

Kui hakkasin veekeskuse projektiga tegelema, võeti minuga Võru linnast ühendust, et kuule, miks sa seda veekeskust tahad maapiirkonda teha, et tee parem Võru linna. Olin alul küll skeptiline, kuid hiljem hakkas idee järjest rohkem meeldima. Kui on kohaliku omavalitsusega võimalik koostööd teha, siis keskus on ikkagi keskus. Linnal on huvi olemas ja oleme mitmeid kordi kokku saanud.

Kas mingeid konkreetseid kokkuleppeid on ka linnaga juba sõlmitud?

Tead, ega ma tegelikult väga sellel teemal tahakski rääkida ja kaarte avada. Mul on kombeks ikka nii, et kõigepealt tuleb mingeid konkreetseid samme astuda ja alles siis kireda. Praegu on veel asjad mõttetöö tasandil.

Inimlikult arusaadav, aga nüüd on nii, et meie ajalehe kaudu jõuab avalikkuse ette Võru valla konkureeriv plaan veekeskuse rajamiseks. Asukoht on vallamaja lähistel, see on keskväljakule ja kesklinnas asuvatele koolidele lähem asukoht kui Maksimarketi tagune, mis on teil linnaga nö favoriit-kohaks.

Ohoo? Kas nad Väimela ujula tahavad siis kinni panna? No hea teada, et kas selline plaan on välja käidud. Igal juhul on selge, et kahte veekeskust Võrru ei tule, isegi ükski projekt oleks selline, et kas tuleb ots-otsaga kokku või mitte.

Kas astud nüüd Võrus käies ka vallamajast läbi, et asja uurida?

Loomulikult tuleb ka vallaga suhelda, enda jaoks pilt ette saada ja ära kaardistada, et kus on huvi rohkem ja kuhu on mõistlikum lõpuks veekeskus rajada.
Iseenesest muidugi, kui omavalitsus oma rahadega teeb, siis see on ju hiiglaslik kuluartikkel ja lõppude lõpuks peab seda ka üleval pidama. Aga samas eks ettevõtja taha kuidagi ka omadega plussi jõuda.

Küsis Urmas Paidre

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/02/2019 08:39:10

Lisa kommentaar