Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Erastvere erihooldekodusse tuleb vanadekodu?

Erastvere erihooldekodu seisab praegu tühjana. Foto: Ülle Harju

Põlvamaa Kanepi kandi inimesed olid harjunud, et Erastvere ja Kanepi vahel ning alevis liiguvad ringi, küsivad suitsu ja ajavad juttu erihooldekodu asukad. Nüüd on nad kõik ära viidud ja kohalike teada kolivad nende asemele vanakesed.

Kaunis kohas järve ja mõisapargi veerel asuv miljoni dollari vaatega Erastvere hooldekodukompleks saab kohe uue omaniku, kohalikel on lootus praegu tühjalt seisvas hooldekodus taas tööd saada.
Riigile kuuluv äriühing AS Hoolekandeteenused korraldas oktoobris 3800ruutmeetrise üldpinnaga kompleksi müügiks enampakkumise, osales kaheksa huvilist. „Kui kõik kulgeb kokkulepete kohaselt, siis lõplik müügitehing vormistatakse veebruari viimastel päevadel,” kommenteeris ASi Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd.
Enne paberite vormistamist ei soovinud kumbki pool müügihinda ega edasisi plaane täpsemalt kommenteerida. Enne enampakkumist oletas AS Hoolekandeteenused, et hooldekodukompleksi eest võiks saada umbes 300 000 eurot (LL 11.10.2018). Mitmed allikad kinnitasid LõunaLehele, et kui ostu-müügitehing sõlmitakse enampakkumise praeguse võitjaga, siis tuleb sinna vanadekodu umbes sajale inimesele.

Hooldekoduasukad koliti üle Eesti laiali
Erastvere kodu likvideerimine oli üks osa üleriigilisest hooldekodude ümberkorraldamise hiidprojektist, mille käigus pidid saama 1400 hooldekoduasukat uue, väiksema ja hubasema perekodu. 14 miljonit eurot maksma läinud projekti rahastas 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond.
„Kolimised uutesse, nüüdisaegsetesse kodudesse algasid meie ettevõttes suurema hooga 2017. aasta algusest, toona elas Erastvere kodus 150 inimest,” seletas ASi Hoolekandeteenused teenuste arendusspetsialist Tuuli Ainsaar. „Nüüdseks on inimesed kolinud elama Tartusse, Kodijärvele, Tallinnasse, Raplasse, Paidesse, Paldiskisse, Kehrasse, Uuemõisa, Kundasse, Türile, Sillamäele, Tõrvasse ja Vääna-Vitisse. Neli inimest, kes said meie juures kergemat teenust (ehk elasid korterites ja said töötajalt abi ja nõustamist mõne tunni nädalas), elavad ka praegu Erastveres ning neile osutab teenust teine teenusepakkuja.”
Ainsaar lisas, et 38 inimest elab täna n-ö vahepeatusena Võisiku kodus, oodates, kuna neile mõeldud uued kodud valmis saavad.
AS Hoolekandeteenused viitas, et sunnitud vahepeatus on seotud ASi Lõuna-Eesti Hooldekeskus teemaga. Lepingu järgi pidi Lõuna-Eesti Hooldekeskus ehitama 240 uut teenusekohta 2018. aasta lõpuks, aga kuna neil see ei õnnestunud, siis pidi AS Hoolekandeteenused omakorda oma lepingute ja kokkulepete kohaselt riigiga Erastvere kodu aasta lõpuks sulgema. Nii kujuneski hädavariandiks kodu elanike ajutine Võisikule kolimine.
Lõuna-Eesti Hooldekeskusel ei õnnestunud uute teenusekohtade ehitamine seetõttu, et selle omanikku ja endist tegevjuhti Vambola Sipelgat kahtlustab prokuratuur soodustuskelmuses ja uurib tema tehinguid juba üle aasta. Prokuratuur kahtlustab, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus on ehitusettevõtte OÜ Mace Ehitus kaasabil loonud ettekujutuse projekti omaosaluse tasumisest, kuid seda tegelikult ei teinud.
Seetõttu otsustas rahandusministeerium mullu mais tunnistada kehtetuks otsuse toetada Euroopa regionaalarengu fondi rahaga (6,4 miljonit eurot) ASi Lõuna-Eesti Hooldekeskus projekti Võisiku kodu reorganiseerimiseks ja nõuda tagasi välja makstud toetus 646 018,58 eurot. Lõuna-Eesti Hooldekeskus on otsuse kohtus vaidlustanud.

Mis sai endistest hooldekodu töötajatest?
Erastvere erihooldekodu oli kohalikus kontekstis suur tööandja. Seal töötas
kümne aasta eest 60 inimest, järkjärgulise sulgemise käigus neid koondati, kuniks enne sulgemist oli töötajaid alles jäänud 14, neist üheksa tegevusjuhendajat.
„Kõigile Erastvere töötajatele pakkusime võimalust meie ettevõttes jätkata,” kinnitas endine Erastvere Kodu juht, praegune Kesk-Lõuna piirkonna juht Imbi Rego. „Kuna meie ettevõte tegutseb üle Eesti, oleks soovi korral võinud leida töö pea igas Eestimaa nurgas. Erastverele lähemad ettevõtte üksused olid Tartus ja Kodijärvel. Tartusse asus tööle üks tegevusjuhendaja, kes töötas Erastvere Kodus SA Hea Hoog ridades. Selle üle oleme väga rõõmsad. Erastvere Kodus oli suurepärane tiim ja juhina ma oleks neist igaühe endaga uude meeskonda kaasa võtnud. Aga paraku on inimestel oma elu ja pered, seetõttu eelistatakse jääda sinnasamma, kus juba pikka aega elatud.”
Seepärast otsustas enamik töötajatest vastu võtta koondamise. „Kuna nad teadsid, et Erastvere kodu ostab ära hoolekannet pakkuv ettevõte, andis see positiivse ootuse, et nad saavad siinsamas tööd edasi teha,” märkis Imbi Rego. Mõned töötajad lahkusid tema sõnul aga juba enne kodu sulgemist plaaniga asuda tööle teiste tööandjate juurde.

Tööpakkumisi on palju
„Erastvere erihooldekodu suleti järk-järgult ning seetõttu jõudsid ka töötajad meie juurde tasapisi,” kinnitas töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel. „Ehkki tegu polnud kollektiivse koondamisega (juhul kui üle 300 töötajaga ettevõtte koondab 30 päeva jooksul vähemalt 30 inimest), käisime Erastveres septembris rääkimas „Tööta ja õpi” programmi koolitustest ning koondamisteemadel.”
Katri Mandel ütles, et osa töötajaid ei jõudnudki töötukassasse (oli teine töökoht, leidsid uue töö töötukassa abita vmt). Alates eelmise aasta juulist registreeris töötukassa Põlvamaa osakonnas ennast töötuna 20 inimest, kelle viimane töökoht oli AS Hoolekandeteenused. „Mis ei tähenda, et mõni ei oleks võinud minna mõnda teise maakonda töötuna end registreerima või et nende 20 hulgas on mõnest teisest kodust tulnud töötajad,” täpsustas ta.
Katri Mandeli jutust selgus, et hooldekodutööd on praegu suhteliselt lihtne leida. „Kui vaadata nõudlust, siis viimase poole aasta jooksul on hooldajaid otsinud viis hooldekodu Põlvamaal,” märkis ta. „Alates möödunud aasta augustist on otsitud 30 hooldustöötajat, sh 20 Lõuna-Eesti Hooldekeskuse lisanduvasse hooldekodusse Erastveres. Lugesin kokku, et meil peaks olema kolme valla peale 12 hooldekodu, pluss Lõuna-Eesti Hooldekeskus, kes soovib Erastveres avada uut kodu.”

Kasvab nõudlus koolitatud hooldekodutöötajate järele
Katri Mandel tõi välja, et lisaks töötajate puudusele on kõikidel hooldekodudel järgmise aasta jaanuarist nõue, et nende töötajad peavad olema koolitatud. Sotsiaalhoolekande seadus loetleb nõuded teenuseosutajale, mille järgi peab vahetult teenust osutaval hooldustöötajal olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava; 2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava; 3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
Üldhooldusteenust pakkuvale hooldekodule hakkab kehtima 2020. aastast tegevusloa taotlemise nõue, loa eelduseks on kvalifitseeritud hooldustöötajad. „See nõue ei tee loomulikult hooldekodudel töötajate leidmist lihtsamaks,” nentis Katri Mandel. „Samas on hea meel, et tööandjad on ise panustanud töötajate koolitamisse ja kasutanud meie „Tööta ja õpi” võimalusi. Alates möödunud aasta augustist on Põlvamaal töötukassa kaudu hooldustöötaja koolitusel käinud või käimas 33 inimest, neist 21 on töötavad.”

Mida kujutab endast hooldekodude ümberkorraldamise hiidprojekt

1400 Eesti erihooldekoduasukat puudutav suurte erihooldekodude likvideerimise projekt peaks euroraha toel lõppema 2020. aastaks. Eestis oli või veel on kuus suurt nõukogude ajast pärit erihooldekodu: Võisiku, Sõmera, Erastvere, Kodijärve, Imastu ja Tori.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel annab erihooldust vajavate inimeste paigutamine kuni 30 inimest mahutatavatesse kodudesse kogu teenusele uue sisu. 2018. aastal rajas AS Hoolekandeteenused 261 uut teenusekohta ning sulges ühiselamu tüüpi hooldekodud Erastveres, Imastus, Koluveres ja Toris. „Oma panuse nendes erihooldekodudes elanud inimeste elutingimuste parandamiseks andsid ka meie projektipartnerid: Lääneranna vald rajas Lihulasse 30 ning SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Tartusse 28 teenusekohta. Kokku on viimase kolme aastaga paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused saanud juba enam kui 500 erivajadusega inimest,” andis teada AS Hoolekandeteenused.
Uued teenuseüksused paiknevad uusehitistes, korrusmajade korterites ja eeslinnade eramajades. „Oluliseks tingimuseks on olnud, et need rahuldaks nii inimeste privaatsuse ja turvalisuse kui ka tegusa elu vajadusi," ütles AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa. Ta lisas, et rajatud kodud on innovaatilised ja energiasäästlikud, et kogukonnal, sealhulgas ka erivajadustega inimestel, oleks jõukohane neid ülal pidada.
Esimest korda Eestis ehitas AS Hoolekandeteenused ööpäevaringsete teenuste osutamiseks tänapäevased korterelamud. 192 erihooldekodus elanud ja muust ühiskonnaelust kõrvale jäänud inimest said uued ja hubased kodud Tallinnas, Paldiskis ja Pärnus.
Jätkuna eelmise kahe aasta tööle rajati juurde ka kogukonnas elamise teenusekohti: 69 inimest kolisid kauaoodatud hubastesse eramutesse ja korteritesse Pärnus, Jõhvis, Türil ja Rakveres. Rakveres said kenad ja kodused ruumid ka 22 seni Imastu koolkodus elanud asenduskodu last.
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 14/02/2019 09:09:48

Lisa kommentaar