Juustutööstus sai Koreli oja reostamise eest 15 000 eurot trahvi

Võru juustutööstuse reoveejaam. Foto: Ülle Harju

Võru linnakodanike kahtlus osutus tõeks: AS Valio Eesti reostas tõesti suvel suures mahus Koreli oja ja maksis nüüd 15 000 eurot trahvi. „Soojal suvel ei saanud me mahtudega hakkama. Lasime tõesti reovett biotiikidesse, mis olid vanast ajast puhastamata. Oleme süüdi,” tunnistas ettevõtte juht. Ettevõte on probleemi kordumise ärahoidmisesse investeerinud pool miljonit eurot.

„Keskkonnainspektsioon karistas Valio Eesti ASi amortiseerunud biotiikide kasutamise eest ning nõuetele mittevastava heitvee juhtimise eest Koreli ojja,” kommenteeris keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Ardi Lepp 1. veebruaril jõustunud otsust.
Keskkonnainspektsioon algatas väärteomenetluse Valio Eesti suhtes seoses ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksloa nõuete rikkumisega. „Ettevõte juhtis oma tegevusest tuleva heitvee amortiseerunud biotiikidesse, mis loa kohaselt on kasutusest kõrvale jäetud, ja seega toimus biotiikidest lubatud saasteainete piirväärtustele mittevastava heitvee juhtimine Koreli ojja,” selgitas Lepp.
Heitvee nõuetele mittevastavust tõendasid inspektsiooni kogutud tõendid, sealhulgas heitvee analüüsid.
Inspektsioon menetles nõueterikkumist, mis pandi toime perioodil 2018. aasta märts kuni september. Valio Eesti deklareeris sel ajal juustutööstuses tekkiva heitvee koguseks 223 743 m³. „2. augustil 2018 võetud heitveeproovid näitasid, et hõljumi ja BHT7 (biokeemiline hapnikutarve) sisaldus ületas loaga määratud piirnormi umbes viiekordselt,” selgitas Ardi Lepp reostuse ulatust. Samas maksis Valio Eesti kõrgendatud veesaastetasusid.

Reostust märkasid paljud inimesed
„Koreli ojja on midagi lastud – kalad ujuvad kõhud ülespoole, taimed vohavad, haiseb nagu vanasti piimakombinaadi ajal!” kaebasid Võru linna elanikud LõunaLehele alates 2018. aasta juunist. Septembris tõi üks vanahärra toimetusse ka purgi võbeleva roheliste tükkidega lögaga – purgi sisu oli pärit Koreli ojast.
Lisaks käisid linnakodanikud mitmeid kordi kaebamas ka keskkonnainspektsioonis ning nende teadete põhjal uurimine ja väärteomenetlus algatatigi.
„Keskkonnainspektsioon tuvastas visuaalsel vaatlusel, et Koreli oja seisund oli enne Valio Eesti ASi biotiigi väljalasku Koreli ojja tunduvalt parem kui pärast biotiigi väljavoolu Koreli ojja,” märkis Ardi Lepp, viidates asjaolule, et reostust oli isegi palja silmaga näha.

Valio Eesti ja Võru linnavalitsus eitasid probleemi
Kuigi Valio Eesti oli ise teadlikult ilma loata juhtinud heitvee amortiseerunud biotiikidesse ja nähtava reostuse uurimine käis täie hooga, eitas Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov septembris reostuse tekitamist, väites, et probleem olnud vaid „paberil”: „Keskkonnainspektsioon tuvastas viimase kontrolli käigus tõepoolest mõningaid kõrvalekaldeid meie reoveekäitluse korralduses,” nentis ta. „Oleksime pidanud keskkonnaametit teavitama enne, kui lasime reovee läbi biotiigi. Need vead said kohe kõrvaldatud ning kohapeal võetud proovid ei näidanud, et reovee kvaliteet ei oleks vastanud kehtestatud normidele. Seega ei ole praegu tõendeid, mis kinnitaks, et Valio juustutööstus oleks põhjustanud Koreli oja vee olukorra halvenemise. Ise pigem arvame, et selline olukord on tekkinud erakordselt sooja suve ning seisva madala veetaseme tõttu.” (LõunaLeht 6.9.2018).
Võru linnavalitsuse keskkonna- ja järelevalvespetsialist Tiina Randjärv kinnitas toona LõunaLehele, et Võru linnavalitsusel pole infot, et Võru juustutööstusel oleks reovee käitlemisega probleeme, linnavalitsuse ametnikud Koreli ojas mingit reostust märganud ei ole ja ka linnaelanikelt selle kohta infot ei ole tulnud.

Mis ikkagi juhtus?
Maido Solovjov tunnistas nüüd, et on tõesti valet väitnud. „Selleks hetkeks polnud kogu info majas lõplikult selge,” põhjendas ta. „Rikkumisi tõesti oli, aga mitte pidevalt. Soojal suvel ei saanud me mahtudega hakkama. Lasime tõesti reovett biotiikidesse, mis olid vanast ajast puhastamata. Oleme süüdi.”
Võru juustutehase juht Vahur Sikaste selgitas täpsemalt: „Kui üldjuhul suudab meie täisautomaatne reoveejaam vee mitmeetapilise puhastusprotsessi käigus seaduses ettenähtud kvaliteeti saada, siis erakordselt kuum suvi ja hüppeliselt kasvanud tootmismahud kahandasid reoveejaama töökindlust.”

Uute probleemide ennetamiseks investeeriti ligi pool miljonit
„Kaasasime probleemi ulatuse selgitamiseks väliskonsultandid ning koostöös nende, keskkonnaameti ja -inspektsiooniga valmis tegevus- ja investeeringuplaan, milles kokkulepitud tegevused said möödunud aasta lõpul ka ellu viidud,” ütles Vahur Sikaste. „Nüüdseks on biotiigid puhastatud, kopratammid suletud, juustutehase tootmis- ja reoveejaama tööprotsessid üle vaadatud ja kohendatud. Viimase poole aastaga oleme reoveejaama täiustanud ligi poole miljoni euro eest.”
Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo juhataja Ardi Lepp kinnitas, et see tõesti nii on ja Valio Eesti puhasti töötab jälle nõuetekohaselt. „Ettevõte on esitanud keskkonnaametile taotluse kompleksloa muutmiseks, mille raames kaalutakse biotiikide kasutuselevõtu lubamist avariiväljapääsuna olukordades, kus puhastist väljuv heitvesi ei ole otse Koreli ojja juhtimiseks piisavalt puhas,” lisas ta.
Tiina Randjärv andis teada, et nüüd on ka linnavalitsus asjast informeeritud.
„Võru linnavalitsusele on teada, et menetlusalused biotiigid on praeguseks puhastatud ja kui edaspidi tekib taas vajadus neid kasutusele võtta, siis sellisel juhul sealt väljavoolu ka rangelt seiratakse,” ütles ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/02/2019 06:46:52