Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kergliiklustee või Kolgata tee?

Rosma ristimets on plaanis võtta muinsuskaitse alla, mistõttu ei nõustu muinsuskaitseamet kergliiklustee ehitusega ristimetsa kahjustaval viisil. Foto: Ülle Harju

EAS toetas Põlva-Peri valgustatud jalgratta- ja jalgtee ehitust pea aasta tagasi, kuid maanteeamet pole siiani tee ehitusprojekti kooskõlastanud ning nüüd selgus, et projekti koostades pole piisavalt arvestatud Kagu-Eesti ühe esinduslikema, Rosma ristimetsaga.

„Nii hullusti pole ükski valla projekt veninud,” ohkas Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Kui EAS kevadel teatas, et toetab 680 000 euroga ligi nelja kilomeetri pikkuse valgustatud jalgratta- ja jalgtee ehitust Peri piirkonna külade ühendamiseks Põlva linnaga, oli valla rõõm suur.
Et seda teed on väga vaja, kinnitas vallavanem toona ka LõunaLehele. „Rosmal on kalmistu, kuhu Põlvast palju käiakse, ja kergliiklustee annab selleks parema võimaluse,” ütles ta. Samuti on sellest kasu Perilt ja ümbruskonnast Põlvas tööl ja koolis käijatele. „Vastupidi liikumist on ka: Põlvast tööle Peri POÜsse,” märkis ta.
Kui maanteeametilt kooskõlastuse saamise mure tekkis kohe, siis probleemi Rosma ristimetsaga ei osanud vald toona ette näha. Kohalikud olid küll kohe mures, kas ristipuid taas hävitama ei hakata, aga vallavanem kinnitas, et projekt ristipuid ei puuduta.
Möödunud nädalal selgus, et puudutab siiski. Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ütles, et nende kultuuripärandi spetsialist käis kohapeal kergliiklustee ehitamise projektiga tutvumas. „Selgus, et plaanis on ajada osa maanteekraavist kinni ja teha kergliiklustee kohe ristipuude kõrvalt mööda,” selgitas ta. „Osa ristipuudest on maanteekraavile nii lähedal, et tekkis kahtlus, et need võivad tee-ehituse käigus siiski kannatada saada. Samuti ei sobi maanteeameti nõudmine, et maantee ja kergliiklustee vahele peaks ehitama kapitaalse piirdeaia. Inimestel kaob võimalus jõuda maantee äärest otse ristipuude juurde. Lõuna-Eesti matusekombestikus on oluline rituaal teha kadunukesele puu sisse hingerist ja Rosmas oli väga esinduslik ristimets – mitusada ristipuud.”
Samuti on keskkonnaamet saanud kohalikelt teavet, et risti lõikamise komme on Põlva kandis väga elav. Kuna metsafirmad on teeäärseid metsi hoogsalt maha võtnud, kardavad inimesed oma ristipuude pärast, aga Rosma kalmistu kõrval asuv ristimets tundub kaitstud olevat.
„Soovime, et inimestel oleks pääs ristipuude juurde,” ütles Sille Ader. Ta toonitas, et tegu on siiski soovituse, mitte nõudega. Alternatiiviks pakub amet kergliiklustee läbiviimist surnuaia ja ristimetsa vahelt.

Rosma ristimets plaanitakse võtta muinsuskaitse alla
Muinsuskaitseamet andis teada, et soovib võtta Rosma ristimetsa kogu ulatuses muinsuskaitse alla, kuna see on Kagu-Eesti üks esinduslikemaid.
„Kagu-Eesti ristipuud ja ristimetsad on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kui kohaliku matusekombestiku oluline rituaal ning inimese ja looduse suhte unikaalne religioosne väljendusviis,” selgitas ristipuude asjatundja, Tallinna ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu, kes on muinsuskaitseameti juurde moodustatud looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees ja Eesti vaimse kultuuripärandi nõukogu liige.
Ta ütles, et kuna metsade majandamise ja maastikuplaneeringute käigus on Kagu-Eesti unikaalsed ristimetsad sattunud hävimisohtu, on looduslike pühapaikade eksperdinõukogu teinud ettepaneku ristimetsade ja ristipuude muinsuskaitse alla võtmiseks.
„Koostöös muinsuskaitseametiga toimuvad Kagu-Eestis välitööd 7. ja 8. veebruaril, siis vaatame üle veel säilinud ristimetsade ja -puude olukorra maastikul, et valmistada ette kaitse alla võtmine,” sõnas Kõivupuu. „Kavandatav kergliiklustee piirneb Rosma ristimetsaga (et mitte öelda läbib seda). Kahjuks ei arvestata vajalikul määral sellega, et inimestel peab olema võimalus kohapeal soovi korral ristilõikamise kommet järgida (teepiirded), ega sellega, et meil kõigil on kohustus säilitada parimal moel vaimset pärandit ehk siis käesoleval juhul ristidega puid maastikul niimoodi, et ei tekiks kontrast uusarenduse ja inimpõlvi väljakujunenud unikaalse rituaalse maastikuga.”
Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas märkis, et senine teavitusel ja vabatahtlikul kaitsel põhinev lähenemine pole ristimetsi säästnud.
„Ilma riikliku kaitseta ristimetsad on kahe suure huvi – ühelt poolt maanteede turvalisuse suurendamine ning teiselt poolt metsaomanike raiesoovid – ristpunktis. Nõnda on mitmed pika ajaloo ja elava kultuuritraditsiooniga ristimetsad viimase kümnendi jooksul hävinud. Üksikud puud tühjaks raiutud langil ei ole enam koht, kuhu pärimusekandjad tagasi tuleks. Ristipuud peavad olema teelt juurdepääsetavad, selle pärast ei ole kraavide rajamine ja tara ehitamine hea lahendus, tuleks otsida teisi mooduseid,” ütles Kadakas.

Muud probleemid saavad lahendatud
„Ristipuid me ei puutu, kõik muu on läbirääkimiste küsimus,” kommenteeris Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja avaldas lootust leida lahendus tulevasel kokkusaamisel.
Muud kergliiklustee rajamisel ette kerkinud takistused peaksid vallavanema sõnul saama ületatud. „Maanteeameti nõutud umbes 6000 ruutmeetrit lisamaad saime juurde – oli võimalus anda selle eest Põlva Agrole asendusmaa,” sõnas Pelisaar. Lisaks on maaomanike soovil kergliiklustee trassi korrigeeritud.
Samuti on vallavalitsus teinud kergliiklustee ehitusprojektis maanteeameti nõudmisel ligi 40 parandust.
„Projekteerija kaasas lisajõud ja tegi parandused, esitab lähipäevil projekti maanteeametile ning loodame kooskõlastuse saada,” lisas abivallavanem Martti Rõigas.

 

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 31/01/2019 09:47:12

Lisa kommentaar