Piret Kuik näitab Kõlleste Kommimeistrite Rohelisema märgiga tooteid. Foto: Mari-Anne Leht

Lõppeval kuul sai Põlvamaa Rohelisem märk kümneaastaseks. Praegu on märgi omanikke üle poolesaja, märgiga tooteid ligi 200.

„Meie üks šokolaadidest sai selle märgi kümme aastat tagasi,” ütles Piret Kuik, kes töötab juhiabina osaühingus Kõlleste Kommimeistrid. Firmas valmistatakse üle poolesaja šokolaadisordi, millest viiel erineval tahvlil ja šokolaadikommidel on nimetatud märk.
„Rohelisema märgiga tooted eristuvad teistest ja märk näitab ostjatele, et toode on kohalik,” märkis Kuik. Ta lisas, et Põlvamaa Rohelisema märgiga toodete kaudu saab ka maakonda tutvustada.
Kuigi sõnul muutuvad ostjad järjest enam teadlikumaks ja küsivad enam kohalikke tooteid.
Põlva tarbijate ühistu Edu keskuse Konsumis leiab Rohelisema märgi tooted kergelt üles, sest need on eraldi riiulil koos teisi märke, nagu Öko jne, kandvate toodetega. Kõlleste tooteid on veel Ahja, Räpina ja Värska poodides. „Meie firma tooteid ostetakse kõige rohkem kodumaakonnas,” tundis Kuik heameelt.
Räpina vallas tegutseva Zerna ökotalu kõik 24 toodet, helvestest speltajahuni, kannavad nimetatud märki. Zerna ökotalu toonane peremees, meie hulgast lahkunud Vello Konsap oli esimene, kelle talu ühele tootele anti Põlvamaa Rohelisem märk. Teisena sai märgi Kõlleste Kommimeistrite üks šokolaaditahvlitest.
Zerna ökotalu pererahvas müüb siiani tooteid ka laatadel. Varemgi selle talu tooteid ostnud küsimusi ei esita, teised küsivad ja seejärel ostavad.
„Rohelisem märk aitab enam tooteid müüa, sest osa inimestest eelistab puhast ja kohalikku toorainet osta,” sõnas Zerna ökotalu peremees Maidu Konsap.

Osa ostjatest eelistab kohalikku

„Aeg-ajalt ostan Rohelisema märgiga tooteid, nagu Kõlleste šokolaadi, mett ja loodusteesid, viimaseid eelkõige külmal ajal, ning vahel ka kitsepiimajuustu,” rääkis Põlvas elav Kaja Narusbek.
Ta märkis, et kohalikke tooteid võiks lettidel enam olla, sest need on ikka omad, head ja puhtad.
Räpinas elav Taimi Auser tunnistas, et ostab kohalikku toodangut laatadelt. „Austan väga kohalikke tooteid, sest need on hinge ja armastusega valmistatud,” sõnas ta.
Auseri sõnul on kohalik toodang suures osas ka ökoloogiliselt puhas. „Ümbruse saastatuse tõttu saab puhtalt kasvatatav tooraine paraku pisut saastatud,” selgitas ta.
Sügisel 11aastaseks saava Põlva Edu keskuse Konsumi töötaja Ülle ütles, et Rohelisema märgiga tooteid hakati poes müüma kohe peale märgi väljaandmist.
Kõlleste käsitööšokolaadide kõrval lähevad hästi ka Räpina vallas asuva Süvahavva loodustalu teed, millest paljudel on kõnealune märk, ning Kanepi valla Põhjala teetalu teed.
„Süvahavva talu Rukkilille teed ostetakse palju enne vabariigi aastapäeva tortide kaunistamiseks,” teadis poe töötaja Ülle.
Tema tähelepanekute kohaselt ostavad Rohelisema märgiga tooteid maakonna külalised, et viia midagi Põlvamaa toodetest koju. Kohalikud, kes sõidavad kaugemale külla, ostavad kohalikku toodangut kingituseks kaasa.

Rohelisem märk esimene omataoline Eestis

„Kõige rohkem Rohelisema märke on saanud meie toiduained,” sõnas Põlvamaa arenduskeskuse projektijuht-konsultant Anette Org. Ta lisas, et Põlvamaal on palju tublisid väiketootjaid just toidu valdkonnas, nagu Pesa hotelli restoran, mille köögis väärindatakse edukalt kohalikku toorainet.
„Loodusliku ehitusmaterjali valdkonnas on vahva lähenemisega osaühing Okkastyle, kus tehakse Põlvamaa männiokastest sisekujunduselemente,” tõi Org näite teisest valdkonnast.
Maakonnas kestab veel kuu aega kampaania „Head asjad Põlvamaalt”, mida tehakse koos Põlva tarbijate ühistuga.
„Uued tooted tulevad poodidesse, seniste toodete valik ja leitavus on paranenud ning olemas on ka märki tutvustavad infomaterjalid,” edastas Org. Ta lisas, et toimuvad ka Rohelisema märgi toodete degusteerimised, neist mitmed vabariigi aastapäeva eelsel nädalal.
Idee anda kohalikele toodetele Põlvamaa Rohelisem märk hakkas maakonna arenduskeskuse toonastel töötajatel, keskuse juhil Kaire Metsal ja projektijuhil Tiiu Marranil idanema 2007. aastal, kui nad ühes piirkonnas Põhja-Soomes nägid kohalikku märki kandvaid tooteid.
Järgmine aasta tehti eeltööd. „Kutsusime kokku väikeettevõtjad, et neilt küsida, missugused on nende vajadused ja ootused,” meenutas Marran algust. Andmeid saadi ligi 70 ettevõtjalt.
Mets ja Marran käisid ka Tallinnas reklaamibüroos Tank, mille töötajatega koostöös sündiski visuaalne märk.
„Märgi eesmärk oli ja on Põlvamaa väikeettevõtjate toodete tutvustamine ja nende toodete kaudu piirkonna turundamine,” sõnas Marran. Ta lisas, et Põlvamaa Rohelisem märk oli esimene omataoline Eestis, hiljem lisandusid teised märgid.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 31/01/2019 09:26:34