Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kas maaelu peab ikka toetama?

Igor Taro. Foto: erakogu

Tasutud teave

“Miks ikkagi peaks maaelu toetama?” küsis linnast bussiga külavanemate foorumile tulnud ajakirjanik arutelu sisse juhatades. Justkui oleks see üks häda, viletsus ja äng, mis muudkui nõuab toetusi. Pakun maaelust täiesti võõrdunud linlasele kolm väga kaalukat põhjust, miks elu hoidmine väljaspool pealinna aitab ka teda.
Esimene põhjus on eesti rahvale armas laulupidu. Oleme laulupeorahvas. Kus ja kuidas laulupeod sünnivad? Laulupeod sünnivad väikelinnades ja külades. Seal koolimajades ja kultuurikeskustes koguvad maa soolad rahva kokku, õpivad laule, harjutavad, valmistuvad ettelaulmiseks. Selleks kulub paar aastat. Alles lõpus, kui kõik on selge ja sadu kordi läbiproovitud, istutakse bussi ja võetakse tee pealinna poole. Seal tõmbame rahvarõivad selga, võtame oma lipud ja astume uhkelt läbi Tallinna kesklinna lauluväljaku poole. Kaare all saame mõneks tunniks kogeda tohutut ühtsustunnet. Nüüd proovige laulupeost lahutada kõik see, mis eelneb lauluväljakule saabumisele. Mis oleks tulemus ilma aastatepikkuse vaevata kaugel tagamaal? See oleks ju lihtsalt üks järjekordne õllesummer. Väikelinnad ja külad hoiavad Eesti rahvuslikku vaimu ka viiekümne ja saja aasta pärast. Ja see on piisavalt hea põhjus, miks ka linlasel on mõistlik maaelusse panustada.
Nii oli väga asjakohane ka mõne päeva eest sotsiaalmeediasse paisatud tunnustatud Põlva koorijuhi Külli Lokko hüüatus: kuhu ometi kaovad meie laululapsed? Lapsi sünnib maal ühe pere kohta keskmiselt rohkem, see on mõõdetud ja arvudega kirjeldatud tõsiasi. Eestis on sündimusega korras kõigis piirkondades, välja arvatud Tallinn, Tartu ja Ida-Virumaa. Maapiirkondade sündimusega Eesti rahvaarv kasvaks ja me ei peaks muretsema rahvastikukriisi pärast. Rein Taagepera on nimetanud seda koguni demograafiliseks vetsupotiks. Probleemiks muutub see siis, kui meil pole enam piisavalt töökäsi, kes suudaks toita neid, kes veel ei saa või enam ei suuda töötada. Globaliseeruvas linnas sündimust suurendada on keeruline, sest tingimused laste kasvatamiseks on ebasoodsad. Nii on mõistlik panustada soodsamate tingimuste loomisse maale elama asumiseks. Siin sünnivad meile lapsed. Ja kui me soovime, et eesti rahvas kunagi kauges tulevikus kasvaks, siis juhtub see ainult maapiirkondade abiga.
Kolmas oluline teema on julgeolek. Piisava asustuse hoidmine piirialadel on mitu korda odavam kui valvata inimtühja piirkonda suurearvuliste üksustega. Vaba tahe kaitseb kodumaad kõige paremini. Seda vaba tahet peegeldab Kaitseliidu liikmete protsent elanikkonnast kõige rohkem just piiriäärsetes maakondades. Võru-, Valga- ja Põlvamaa on selles osas eeskujuks. Maamehed armastavad oma maad, metsa ning järvesid. Tunnevad oma piirkonnas igat lohku, väikest rada ja nurgatagust. Piiri valvab kõige paremini ikkagi kohalik elanik, kellele võõras nägu ja tavapärasest mustrist erinev tegevus torkab kohe silma. Asutuse säilimine meie maakondades kaitseb Eesti riiki, sest vabatahtlike panus iseseisva kaitsevõime kasvatamisse on liitlastelt saabuva abi eeltingimuseks. Kui jätaksime mõne piirkonna rahuajal vabatahtlikult maha, miks peaks NATO liitlased tulema seda kriisi puhkedes tagasi võtma?
Need kolm põhjust – rahvuslik vaim, lapsed ja julgeolek – peaksid olema piisavad õigete sihtide seadmisel ning tegevuste valikul poliitilisel tasandil. See pole almuse kerjamine, vaid õiglase kohtlemise saavutamine. Maaelu saab jätkuda siis, kui seda on võimalik elada oluliste takistusteta. Kui teed on aasta ringi sõidetavas korras, korralik elektri- ja internetiühendus olemas. Kui laste kasvamiseks ja arenemiseks on head võimalused: korralik haridus ja huvitegevus. Kui kodu ostmiseks või renoveerimiseks saab pangast laenu. Kui olulised avalikud teenused maakonnas jäävad alles.
Ja ärme unusta ühte olulist talupojatarkust: jõukus tuleb töö kaudu. Pole võimalik vähema tööga saada suuremat palka. Maalt on ära mindud sobiva töö või palga puudumise tõttu. Tunda on ka seda, et ettevõtjad ei leiagi enam töölisi. Tasuva töö peale on inimene alati nõus koju tulema, kui muud tingimused toetavad. Sellepärast on eduka maaelu aluseks ettevõtlikkuse toetamine. Kui ettevõtjal on plaan panna mõni tootmine püsti, siis tasub seda plaani arutada ja leida lahendus. Lähimate aastakümnete jooksul jääb lõviosa töökohtadest maapiirkondades endiselt töötlevasse tööstusesse ja põllumajandusse. Kui maale haruharva suvilasse sattuv linlane hakkab lehmakoogi lõhna, kuke kiremise või saeveski häälte peale protestima, siis tuleb selgitada, et sealt see toit ja maainimese teenistus tulebki. Piim, munad ja puitmööbel ei sünni poes.
Mida ma siis isiklikult lubada saan? Võin kinnitada kolme asja: võtan riigikogu tööd tõsiselt, seisan alati Kagu-Eesti eest ning olen tänu oma püsivale elukohale üks teie seast. Me sõidame samu teid pidi, käime samas poes ja kohaliku arsti juures. Meie lapsed käivad sama piirkonna koolides ja lasteaias. Nendele põhimõtetele allutangi kõik parlamendis tehtavad otsused.

 

Autor: Igor Taro, Eesti 200 esinumber Võru-, Valga- ja Põlvamaal
Viimati muudetud: 31/01/2019 09:08:39

Lisa kommentaar