LõunaLeht alustab valimisdebatti. Kuni valimisteni ilmub igas lehenumbris üks Kagu-Eesti inimesi ja elu puudutav põletav küsimus, millele vastavad siit riigikokku kandideerivad poliitikud. Igale küsimusele saab vastata iga erakond, vastaja valib erakonna nimekirjast välja LõunaLeht. Mõni kandidaat võib saada võimaluse vastata ka mitmele küsimusele. Debatte on kokku kuus, viimasel neljapäeval enne valimisi saavad korraga sõna kõikide erakondade esinumbrid.

Küsimus nr 1: Kuidas lahendate võimule saades perearstiprobleemi, mis on just Kagu-Eestis eriti teravaks ja plahvatusohtlikuks muutunud?

Inara Luigas, SDE: võiks anda lisaraha omavalitsustele perearstide toetamiseks

Seoses Setomaa valla perearsti Katrin Rahusoovi lahkumisega kohtusin minister Riina Sikkutiga ja tegin kirjaliku päringu terviseametile, paludes täpset kirjeldust, miks pole suudetud leida uut perearsti ja kes konkreetselt vastutas tegemata töö eest. See, et perearst on 45–50 kilomeetri kaugusel, on täiesti lubamatu.
Terviseameti vastukirjast selgus, et riigis ei vastuta keegi otseselt perearsti koha täitmise eest. Väljavõte: „Terviseametil ei ole võimalik ühtegi perearsti või peremeditsiini residenti kohustada asuma tööle kindlasse asukohta. Samuti pole Terviseametil kohustus tagada perearst igasse asustatud punkti Eestis, vaid korraldamisel lähtuma võimalustest, mis on õigusruumiga Terviseametile kehtestatud.”
Terviseamet pole suhtunud täie tõsidusega perearsti otsimisse. Seega tuleb tõhustada terviseameti tööd.
Et perearste maal hoida, võiks kaaluda omavalitsustele eelarvesse lisaraha andmist, selle eest saaks maksta perearstidele lisatöötasu, kompenseerida sõidukulu, teha suuremaid otsinguid pereõdede leidmisel jne.
Tuleks kaaluda võimalust ehitada perearstidele elamud, mille perearst saab pärast kümmet aastat kohapeal töötamist omandada. Pärast ülikooli lõpetamist oleks mõistlik kustutada õppelaenud nendel perearstipraksises töötajatel, kes töötavad maal järjest viis aastat.

Airi Hallik-Konnula, Elurikkuse erakond: maainimeste pearaha peaks olema suurem

Selleks et perearstid oleksid motiveeritud jätkama vastuvõttu alevikes ja suuremates külades, tuleks a) diferentseerida patsientide pearaha sõltuvalt patsiendi vanusest ja sellest, kui kaugel nad elavad maakonnakeskusest; b) suurendada baasrahastust nende perearstide puhul, kellel on mitu vastuvõtupunkti; c) mõtelda läbi ja viia ellu üleriigiline maa-arstide programm sarnaselt „Noored kooli“ programmile, mis sisaldab nii mainekujundust kui ka toetusi kuni 40aastastele perearstidele ja pereõdedele, kes hakkavad pakkuma teenust väljaspool maakonnakeskusi.
Paremini tuleks lõimida riiklikku terviseteenust ning omavalitsuse sotsiaalteenuseid, arendada kogukonnatranspordi teenust (doteeritud külatakso vms).
On rõõmustav, et Euroopa Liidu rahastuse toel on valminud või valmimas seitse esmatasandi tervisekeskust. Samas peab mõtlema, kust leida nendesse kohtadesse perearstide järelkasvu.
Maa-arstide võrgustiku hoidmiseks saavad palju ära teha ka kohalikud elanikud ise oma positiivse suhtumisega maa-arsti. Näiteks Blendent Hambaravi juht Meeli Tafenau ütles, et temal ei ole olnud 18 aasta jooksul raske leida hambaarste, kes oleksid nõus lisaks Tartule teenindama kliente ka Mustlas ja Kanepis.

Merry Aart, EKRE: kaaluda tuleb suunamist ja pereõdede praksiseid

Üks võimalusi on luua perearstikeskused, kus arstid saavad vajaduse korral üksteist asendada, samuti palgata abitööjõudu (assistent, raamatupidaja, statistik, koristaja, registraator vms), mis lubab arstil tegeleda arstitööga.
Kui kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb, saavad omavalitsused võtta tervisekeskuse majandamise kulud enda kanda (küte, elekter, mõnel juhul ka raamatupidamine). Sel juhul saavad paljud vanemad perearstid ilma majandamise muredeta teha ainult arstitööd.
Koostöös perearstidega tuleb võimaldada pereõdede iseseisvate praksiste avamine maal ja tervisepunktid, kus ongi vaid õde-spetsialisti vastuvõtt. Meil on ju digiriik ja e-konsultatsioonid. Selleks aga peavad meditsiinikoolid hakkama kiiresti koolitama riikliku tellimusena õde-spetsialiste (nagu olid velskrid) ja võibolla ka arsti assistente.
Kehtestades ääremaade ja hajaasustusega piirkondade eraarstile suurema toetuse, loome võimaluse noorel arstil töötada koos staažika kolleegiga, kuni temast endast saab täiskohaga arst. Et kedagi oleks nendesse maapiirkonna keskustesse suunata, on võimalik kasutada tasuta õppekohal õppinud spetsialistide suunamise süsteemi. Loomulikult vajab selline suunamine ühiskondlikku kokkulepet. Suurendada tuleb residentuurikohtade arvu.

Liina Kersna, Reformierakond: peaks olema võimalus perearstiks ümber õppida

Riik peaks üle vaatama ning paindlikumaks muutma perearstiks ümberõppe võimalusi ja pakkuma paindlikke võimalusi õppida perearstiks neil, kelle koolitee arstiteaduskonnas on jäänud katki või on arsti kvalifikatsioon muul erialal töötades vähenenud. Nn tagasi-arstiks-järeleaitamiskursused peavad arvestama, et inimesed peavad jõudma seda teha pere ja töö kõrvalt.
Kohalikel omavalitsustel soovitan luua võimalikult varakult kontakt oma piirkonnast arstiteadust õppiva noorega. Pakkuda talle stipendiumi, nüüdisaegseid töö- ja elamistingimusi tingimusel, et ta kooli lõpetamise järel pöördub kodupiirkonda tagasi, või palgalisa neile arstidele, kes linnast maale tagasi tulevad.
Selleks et perearsti juurde saaks kiiremini, võiks veelgi laiendada pereõe õigusi. Senine õiguste laiendamine on juba vähendanud perearstide ülekoormust. Lisaks on oluline arendada kodus osutatavaid õendusteenuseid, mis vähendaks perearstide koormust.
Praegu kulub haigekassa eelarvest esmatasandile umbes 11%, WHO eksperdid on soovitanud 17-18%. Seega, kui me tahame tõesti esmatasandi arstiabi muuta kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, peame sellesse ka panustama.

Anneli Ott, Keskerakond: suuremad lähtetoetused võiksid osutuda päästerõngaks

Perearstide töö on maal raskem, sest paljudel patsientidel pole võimalik linna eriarsti juurde sõita, mistõttu ongi ainsaks lootuseks kodukohas olev tuttav perearst. Teiseks ei meelita noori arste linnast maale tulema kesine töötasu.
Suuremad lähtetoetused võiksid osutuda selles küsimuses päästerõngaks. Leevendust võiks tuua ka nimistu piirsuuruse muutmine. Seaduse järgi võib nimistusse kuuluda kuni 2000 inimest, kuid paljude perearstide sõnul ületab see nende võimeid ning paneb ravikvaliteedi proovile.
Maainimestel on tihtipeale tunne, et riik ei hooli, ning perearsti liiga kauge asukoht on selge märk sellest. Keskerakonna üks eesmärke on säilitada ning arendada solidaarset tervishoiumudelit, tervishoiu lisarahastamine peab tagama kõigile Eestis elavatele ravikindlustamata inimestele lisaks vältimatule abile ka esmatasandi arstiabi (perearstiteenuse). Keskustest kaugel elavate inimeste arstiabi kättesaadavuse kindlustunne tuleb tagada koostöös omavalitsustega nende poolt pakutavate teenuste kaudu. Et tagada inimeste parem elukvaliteet ning võimalus varem ravi saada, soovime juurutada iga-aastase tervisekontrolli kõigile, suurendada sõeluuringute mahtu raskete haiguste ennetamiseks ja hambaravihüvitist.

Inga Raitar, Eestimaa Rohelised: haigekassasüsteem tuleb ümber teha

Praeguse haigekassasüsteemi keskmes pole mitte patsient ja tema tervis, vaid suurhaiglad, kelle kulud moodustavad suurima osa haigekassa kuludest. Suurhaiglad käituvad rikaste suurettevõtetena: neil on kallid turundusosakonnad, uhked aastaraamatud jms. Neid toetab kampaaniapõhine „terviseennetus”, mis kulutab hiigelsummasid sisulise mõjuta reklaamidele. Samas on otse patsiendini jõudev perearsti ja pereõe kohaliku tasandi meditsiin sügavalt alarahastatud.
Kiirabi kutsumine ainsa kättesaadava abina maainimesele on sellesama süsteemi tagajärg. Kui haigla soovib saada lisaraha, siis riik on seadusega sunnitud maksma esmase abi eest ka siis, kui kogu muu ametlik raviraha on juba kulutatud. Seda muuta raha neelava kampaaniaga „Ära kutsu kiirabi!” on silmakirjalik.
Võru linnaski on juba üks praksis ilma arstita. Nii jätkates on perspektiivis tuua kõik arstid maakonnakeskusesse üle ja jätta maakohtadesse nn velskripunktid. Plaani puudujäägiks on tõdemus, et head, tarka, julget pereõde on sama keeruline leida kui uut perearsti. Seni, kuni terviksüsteem on ümber kujundamata patsiendikeskseks, tuleks kõigepealt koolitada-rahastada maakondlike abikeskuste õdesid. Arstiks õpitakse kaua, õdesid jõuab riikliku programmi olemasolu korral koolitada n-ö velskriteks, universaalsete abistajaoskustega pereõdedeks. Juba praegu teevad maakohtades suure töö ära pereõed ja mõnikord ei saa patsient nõuandetelefonis arugi, kas ta räägib akadeemilise või rakendusliku kõrgharidusega meedikuga.

Kaul Nurm, Vabaerakond: aitaks motivatsioonipakett maaperearstidele

Rääkides perearstide nappuse probleemi võimalikest lahendustest Kagu Eestis ja mujal hõreasustusaladel, peame vajalikuks luua noortele perearstidele motivatsioonipakett:
1. Analoogselt maakoolide noorte õpetajatega tuleb maksta noortele perearstidele kolimise ja elukoha sisseseadmise toetust.
2. Võimaldada vajaduse korral luua omavalitsusteüleseid perearstikeskusi, et võimaldada noortel perearstidel omavahelist koostööd ja tööjaotust.
3. Loobuda rutiinsetest konkurssidest perearstikohtade täitmiseks ja lubada üle anda perearsti nimistu uuele perearstile, kes on vanema kolleegi juures varem praktiseerinud.
4. Vaadata üle pearahasüsteem ning hakata regionaaltoetuste eelarve arvelt maksma lisaraha hajaasustuspiirkondade perearstidele.
5. Luua üle-eestiline perearstide asendusteenistus, mille ülesanne on asendada perearsti tema puhkuse või haiguse ajal.
6. Luua haigekassa rahastusel sotsiaaltranspordi süsteem, mille abil tuua kõige kaugemal olevad patsiendid perearsti vastuvõtule.
7. Luua aktiivne dialoog nii perearstide kui omavalitsusjuhtidega, et leida optimaalsed lahendused nii patsientidele kui arstidele.
8. Korrastada perearstide nimistu selliselt, et kõik pereliikmed oleksid sama perearsti nimekirjas.

Margit Lail, Eesti 200: arstid välismaalt tagasi!
Arstide koolitamine on pikk protsess, seega kiiresti uusi arste suurel hulgal ette valmistada ei ole võimalik. Pikemas vaates peab olema selgelt analüüsitud perearstide (ja ka teiste spetsialistide) vajadus ja ettevalmistus vajadustele toetuv.
Lähiajal olukorra lahendamist alustaksin olemasolevatest inimestest: arste töötab välismaal, ülikooli lõpetavad noored tuleks motiveerida maale tööle asuma, ühe eriala arst võib end täiendada teises valdkonnas. Kui on motivatsioon! Motivatsioonipaketis peaks olema läbi räägitud soodustused (stardikapital, eluase jm). Siinkohal on kaks olulist inimesest ja elukeskkonnast lähtuvat küsimust: elu säilitamine maal peab saama teadlikuks piirkondade jõustamiseks ning olemasolevate ja töötavate perearstidega peab suhtlema ning selgeks saama nende töö ja tegevuse kitsaskohad, samuti perearstide vajadused ja võimalused oma tegevust paremini korraldada.

Merle Jääger, Isamaa: ehk tuleks sisse seada arstibussid?

Olukord on tõepoolest absurdne: makse maksame, aga teenust ei saa! Kas piirivalvel on oma velskripunkt ja tohter? Ehk võiks nendega koostööd teha ja lähemal elavad inimesed sinna suunata? Selge on see, et sunniviisil ühtki arsti patsientidele sobivasse kohta elama asustada tänapäeval ei saa, kahjuks. Variandiks võiks olla kampaania „Arstid maale!”, nagu see noorte perede programm oli. Siin peaksid kohalikud omavalitsused ilmselt huvi üles näitama. Võimalik variant oleks ka perearsti korraline vastuvõtt üks kord nädalas väiksemates kohtades. Sisse seada arstibussid? Ilmselt kujuneb taas takistuseks haigekassa, mille poliitikast ja rahamajandusest pole ma siiani midagi aru saanud, ehkki olen püüdnud.
Ma saan aru, et ajan siin ilmselt hägust mula, aga mul pole meditsiinivaldkonnaga mingit kokkupuudet (peale hambaarsti) olnud juba kümmekond aastat. Ei saa lambist lubadusi loopida, aga luban uurida, kuis saaks asju paremini korraldada.

Löö LõunaLehe valimisdebatis kaasa ja saada riigikogu kandidaatidele üks küsimus, millele soovid kõige rohkem vastust saada! Kõigi küsimusesaatjate vahel loosime välja kolm LõunaLehe kuue kuu tellimust kas endale või sõbrale! Küsimus saatke ylle@lounaleht.ee, lisage oma nimi ja telefoninumber.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/01/2019 13:19:38