Küsitlus

Kas mõni su lemmiktoode on hiljuti müügilt kadunud?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
12°
Põlva
12°
Otepää
11°
Tartu
12°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
11°
Põlva
11°
Otepää
10°
Tartu
11°
Antsla
11°
Valga
11°
Räpina
11°
Tõrva
11°

Krabi kooli endine direktor mõisteti kohtus õigeks. Kohtunik: valede hulk oli tohutu

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Ale Sprenk ja kaitsja Margus Kurm pärast kohtuotsuse ettelugemist.

Krabi kooli endine direktor Ale Sprenk (53) mõisteti teisipäeval kohtus õigeks õpilaste kehalise vääriti kohtlemise süüasjas, kuna kohtu hinnangul polnud süü tõendatud. Kohtus süüdistust esindanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Terje Aleksašin lubas otsuse edasi kaevata.

Kui kohtuotsus jõustub, peab riik Sprenki kaitsjale Margus Kurmile kompenseerima töötasu summas 19 186 eurot ja 74 senti. Endine riigiprokurör, praegu Tartu Ülikooli õppejõud Margus Kurm suutis ära tõendada, et õpilaste ütlused kooli direktori vastu polnud piisavalt usaldusväärsed, et Sprenk süüdi mõista.
Ale Sprenk nägi kohtus välja väsinud ja räsitud. Õigeksmõistev otsus temas erilisi emotsioone ei tekitanud. Pärast otsuse ettelugemist ütles ta, et sõidab koju.
Sprenk on varem öelnud, et tema vastu esitatud süüdistus oli pahatahtlike inimeste vandenõu. Küsimusele, mida kavatseb ta nüüd ette võtta, vastas Sprenk järgmist: „Need inimesed, kes seda asja organiseerisid, lubasid lastele, et nende elu läheb paremaks. Mis läks lastel paremaks? Kas nendel lastel, kes viibisid vahepeal kinnipidamisasutuses? Kas nendel, kes ei käinud vahepeal päevagi koolis? Kas neil, kes ei saanud õpilaskodus olla ja keda korjati öösiti ebakaines olekus tänavalt ja viidi koju? Kellel läks elu paremaks?”
Sprenk lisas enne kohtumajast lahkumist, et viha ta ei pea ja on nõus kõigest rääkima, aga praegu on nii läbi, et ei suuda seda. Ta ütles, et on olnud viis kuud haiguslehel, on haiguslehel edasi ja taastumine võtab kaua aega. Sprenk oli sunnitud süüdistuse tõttu lahkuma Krabi kooli direktori ametist ja ta tagandati ka Varstu kooli direktori ametikohalt.

Sõna sõna vastu olukord
Kohtus otsuse ette lugenud kohtunik Erkki Hirsnik märkis, et tegu oli suuresti nii-öelda sõna sõna vastu olukorraga. Seega tuli kohtul ütlusi hinnata eriti hoolikalt, arvestades nende elulist usutavust ja detailsust, samuti võimalikke motiive ja isikuomadusi.
Kohus käsitles otsuses kõiki Sprengile tehtud etteheiteid ükshaaval, analüüsides põhjalikult neis antud ütlusi. Kohus leidis, et üheski episoodis ei saa ütluste alusel tuvastada ei Sprenki süüstava versiooni paikapidavust ega ka jõuda järeldusele, et Sprenk talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seetõttu lähtus kohus seadusesättest, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kahtlus süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlus ei võimaldanud niisuguses olukorras teha ühtegi muud otsust kui õigeksmõistvat.
Kohus märkis, et väga paljude teismelistest kannatanute ja tunnistajate kohtus antud ütlused olid napid ja lünklikud. Mitmetes ütlustes puudusid detailid, need olid üldsõnalised ja vastuolulised ning kohati ebausutavad.
Kohus nentis, et ütluste nappus võib olla seletatav sellega, et väidetavatest kuritegudest on möödas umbes kaks aastat. Arvestada tuleb, et Krabi koolis õppisid keskendumisraskustega ja koolikorda erineval moel rikkunud lapsed, kes ei saanud hakkama tavakoolis. Samuti ilmnes kohtus, et üks õpilane andis politseis kaasõpilase kehalise väärkohtlemise kohta valeütlusi. Kohtu hinnangul kahandab see kõigi Sprengi vastaste ütluste usaldusväärsust.
Täiskasvanud tunnistajaid oli asjas vähe ja nende öeldu oli üldjuhul Sprengile soodne. Nende ütlused olid enamjaolt detailsemad ja vähem vastuolulised kui laste omad. Samuti olid üldjoontes loogilised, detailsed ja vastuoludeta ka Sprengi enda ütlused. Sprengi taust on laitmatu ja tegu on mitmekümneaastase staažiga tunnustatud pedagoogiga. Samuti ei ilmnenud kohtus mingeid nii-öelda plekke täiskasvanud tunnistajate osas.

Kohtunik: Valede hulk oli tohutu
Kuivõrd üks pool rääkis kohtus ühte ja teine risti vastupidist, leidis kohus, et üks osapool pidi valetama. „Valede hulk, mis selle protsessi kestel kohtusaalis kõlas, on tohutu,” nentis otsuse teinud kohtunik Erkki Hirsnik. Kuigi tema väitel ei saa välistada, et valetajad olid eeskätt süüdistatav ning tema endised ja praegused kolleegid, on samas kõigiti mõeldav ka see, et valetajateks olid eelkõige lapsed. Viimaste puhul saab ühel-kahel juhul menetluse ajal toimunud valetamist suisa täiesti kindlasti jaatada.
Ale Sprengile esialgu esitatud süüdistuse järgi kohtles ta 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni Krabi koolis ja õpilaskodus 18 korral kehaliselt vääriti 11 selle kooli õpilast. Kohtuvaidluses loobus prokurör süüdistusest täielikult viies ja osaliselt ühes teos. Seaduse järgi peab kohus süüdistatava õigeks mõistma tegudes, mille etteheitmisest prokurör loobub.
Pooled saavad otsust vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Prokurör: otsus kaevatakse edasi
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin ütles pärast istungit, et vaidlustab otsuse ringkonnakohtus. „Prokuratuuri hinnangul ei ole põhjendatud kohtuniku väide, et ühe õpilase valetamine ja selle üles tunnistamine vähendaks teiste õpilaste ütluste usaldusväärsust,” märkis Aleksašin. Tema väitel ütles ka kohtunik, et süüdistataval ja tema tunnistajatel oli valetamiseks motiiv, ning ei saanud välistada, et direktorile etteheidetavad teod tegelikkuses toimusid.
Aleksašin märkis, et Ale Sprenki süüdistatakse Krabi kooli direktorina erinevatel aegadel erinevate õpilaste kehalises väärkohtlemises enam kui kümnel juhul. Kuna esimesi märke võimaliku väärkohtlemise kohta nägid sotsiaalkindlustusameti terapeudid ja olid kohustatud sellest politseile teatama, ei ole eluliselt usutav, et kõik õpilased valetaksid. „On arusaadav, et sündmustest on möödas mitu aastat ja sel põhjustel ei mäleta õpilased iga väärkohtlemise detaili, sest nende jaoks ei olnud vägivallaga karistamine sel ajal erakordne,” ütles Aleksašin. „Küll aga ei tohi professionaalne pedagoog nii seadusest kui ametieetikast lähtudes õpilaste korrale kutsumiseks kasutada füüsilist vägivalda, selleks peavad pedagoogidel olema seaduslikud vahendid.”

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 17/01/2019 09:30:52

Lisa kommentaar