Kuigi Cristella tehas otsib pidevalt uusi töötajaid, pole ettevõttel võimalik tööle leida uue toetuse saamise tingimustele vastavaid inimesi. Foto: OÜ Cristella VT

Ei Põlva ega Võru maakonnas pole ükski tööandja veel taotlenud töötukassa piirkondliku töökoha loomise toetust, mida sotsiaalministeerium reklaamib kui Kirde- ja Kagu-Eesti majandusarengu turgutajat.

„Me ei saa teha töökohti nõutud viisil,” oli jaanuarist saadava toetuse suhtes ettevaatlik Võrus asuva Baltimaade suurima sügavkülmutatud pagari- ja kondiitritoodete tehase Cristella personalijuht Maiken Orasson-Lõiv. Kuigi ettevõte otsib pidevalt uusi töötajaid, praegu näiteks korraga kolme liinioperaatorit, on personalijuhi hinnangul toetuse tingimused kasutamiseks sobimatud.
Toetust saab, kui värvata kahe kuu jooksul tööle vähemalt viis inimest, kes kõik on olnud töötud vähemalt kuus kuud. Palganõue on vähemalt 1,5 miinimumpalka ehk tänavu 810 eurot kuus. Tööandjale hüvitatakse 12 kuu jooksul pool töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Iga värvatud töötaja koolituskuludest hüvitatakse vajadusel kuni 2500 eurot.
Teisi töötukassa palgatoetusi kasutab Cristella tehas Maiken Orasson-Lõivu sõnul pidevalt. „Võtame asja nii-öelda juhtumipõhiselt ja kui inimene vastab mõne toetuse tingimustele, siis kasutame võimalust kindlasti,” ütles ta. Ettevõte on kasutanud toetusi, mida on võimalik saada nii vähenenud töövõimega kui ka pikaajaliste töötute, samuti noorte töölevõtmise korral. Töötukassa kompenseerib kriteeriumidele vastavate töölevõetute palgakulust poole (miinimumpalgast, noorte puhul kuni kahekordsest miinimumpalgast). Cristella on Kagu-Eestis üks suuremaid tööandjaid, kus töötab praegu umbes 275 inimest.
Töötukassa Põlvamaa osakonna juht Katri Mandel ütles, et möödunud aasta lõpus toimunud infopäevale tuli küll ettevõtjaid piirkondliku töökoha loomise toetuse kohta uurima, aga ühtegi taotlust seni laekunud pole. „Ega see ei käi ka nii lihtsalt, et on korraga tööle võtta viis inimest, kes toetuse saamise tingimustele vastavad,” möönis ta.
Teisi palgatoetusi kasutavad Põlvamaa ettevõtjad aga usinasti: 2018. aastal maksis töötukassa pikaajalise töötu palgatoetust 50, noorte palgatoetust 60 ja vähenenud töövõimega inimese palgatoetust 64 töötaja eest.
Huvipuudust uue toetuse vastu kinnitas ka töötukassa Võrumaa osakonna juht Ene Kerge. „Huvilisi oli möödunud aasta lõpul paar tükki, aga toetusetaotlusi ei järgnenud,” ütles ta. Kerge lisas, et töötukassa plaanib uut toetusmeedet paremini reklaamima hakata ja käib seoses sellega tutvumisvisiidil Ida-Virumaal, kus toetust on väidetavalt palju kasutatud.
Sotsiaalministeerium teatas, et 1. jaanuarist saavad Ida-Viru-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa tööandjad taotleda töötukassast piirkondlikku töökoha loomise toetust, et julgustada tööandjaid värbama seni kasutamata tööjõudu ning aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule.
„Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Ministri sõnul loodi Ida-Virumaal mullu lõppenud toetusetaotlemise käigus 645 töökohta 17 ettevõttes. Töökohtade loomist pakutakse piirkondades, kus registreeritud töötus on keskmisest (detsembris 4,8%) märkimisväärselt kõrgem. Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (8,8%), järgnesid Valgamaa (8,5%), Võrumaa (7,5%) ja Põlvamaa (6,9%).
Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist kolme aasta jooksul. Kui toetus täidab oma eesmärki, on plaanis seda jätkata ka pärast 2021. aastat.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/01/2019 09:28:04