Küsitlus

Kas oled varunud majapidamisse toitu, esmatarbekaupu ja ravimeid?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
Valga
Räpina
13°
Tõrva

Südamelähedast tööd tegevad Põlvamaa naised pälvisid tunnustust

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Reet Kappo. Foto: Taavi Nagel

Läinud reedel Moostes toimunud Põlvamaa tunnustusüritusel sai elutööpreemia Reet Kappo, kauaaegne Põlva keskraamatukogu direktor, ja aasta tegija tiitliga tunnustati Maiu Varest, Räpina loomemaja programmijuhti.

Põlva keskraamatukogu direktor Reet Kappo jäi endast rääkides väga tagasihoidlikuks, märkides siiski, et talle sobib raamatute maailmas töötada.
„Raamatukogundust toonase nimega Tallinna pedagoogilises instituudis õppinuna ma muud tööd ei oskagi,” tunnistas 1975. aastast Põlva keskraamatukogu juhtiv Kappo.
Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Külli Ots iseloomustas direktorit kui tasakaalukat naist, kes on muudatusi ellu viinud temale omasel nähtamatul viisil. „Muudatuste järel on ta loonud õhkkonna, kus kõigil on hea töötada,” märkis Ots.
Tema sõnul on direktori tööaastate jooksul raamatukogude vallas toimunud palju muudatusi alates 1970ndate keskel korraldatud raamatukogude tsentraliseerimisest, seejärel detsentraliseerimine jne.
2015. aastal liitusid keskkoguga viis ja mulle seitse maaraamatukogu.
„Direktor alustas maakonna raamatukogude automatiseerimist 1990ndate keskel. Põlva keskraamatukogust sai osaühingu Urania Com peamisi koostööpartnereid raamatukogu tarkvara Urram loomisel,” meenutas Ots.
Aastakümnete jooksul on Kappol tulnud kokku puutuda ka ehitusvaldkonnaga. 1990ndate teisel poolel avati endises kultuurimajas keskraamatukogu uued ruumid, kuid peagi selgus, et ehituse kvaliteet on nigel. „Reeda sihikindlus viis asja niikaugele, et ülemöödunud aastal tehti ruumides kapitaalremont,” märkis Ots.
Tema sõnul on direktor koostanud sisuka kroonika Põlva keskraamatukogu kohta alates selle asutamisest 1926. aastal ning uurinud maakonna raamatukogude ajalugu.
„Meie direktor on tegutsenud ühiskondlike muudatuste ajal alati arukalt ja mõtestatult ega ole muutunud kunagi tuulelipuks,” tõdes Külli Ots.
Maiu Vares töötab Räpina loomemajas programmijuhina 2014. aasta sügisest. Ta kujundab loomemaja ürituste kuulutusi, juhendab lasteaialaste loovringe kord nädalas, tutvustab gruppidele maja ja seejärel juhendab grupi valitud töötuba, olgu selleks siis kas klaasimaali või kinkekarpide tegemine või muud põneva valmistamine.
„Minu tööks on ka näituste korraldamine. Räpina hobikunstniku Eve Austa tööde näitus oli esmalt loomemajas, seejärel käisime näitusega Apes, Veclaicenes ja Smiltenes ning Soomes,” rääkis Vares. Ta täpsustas, et Tampere lähedal asuv Kangasala on Räpina sõpruslinn ja sellepärast käidigi Austa tööde näitusega seal.
Loomemaja programmijuht osales rahvusvahelisel plakatikonkursil Pihkvas nii mullu kui ka tunamullu. Mullu võitis tema plakat esikoha, tunamullu sai ta laureaadiks.
„Nii nagu varemgi, olen kohale minemata oma tööd saatnud Pihkvasse, teen seda ka tänavu,” lisas ta.
Tartu kõrgema kunstikooli lõpetanud ja Tartus sündinud noor naine tuli Räpinasse mõttega, et ei jää siia kauaks, kuid nüüdseks on ta teist meelt.
„Töö loomemajas on mulle südamelähedane ning Räpinas on hea aura ja see on parim koht elamiseks,” on Maiu Vares kindel.


KOMMENTAAR
Epp Margna, Põlvmaa eksperdigrupi esinaine:

Elutööpreemia saaja üle oli kerge otsustada, sest Reet Kappo on pühendunud raamatukogutöötaja, kes on teinud mitmesuguseid raamatukogudega seotud üritusi maakonnas.
Tema puhul on huvid ja töö õnnelikult sobitunud ja need on kandnud vilja.
Mulluse aasta tegija tiitlile esitati rohkem tublisid tegijaid. Maiu Varese eelistamisel sai otsustavaks see, et noore kunstnikuna tuli ta väikesesse kohta. Räpina loomemajas töötab ta nii täiskasvanute kui ka noortega. Kunstnikuna on Vares oma töödega esinenud ka väljaspool Eestit.


Põlva maakond tunnustas kultuuri- ja sporditegijaid ning terviseedendajaid

Eesti kultuurkapitali Põlvamaa eksperdigrupp ja Põlva maakonna spordiliit tunnustasid 11. jaanuaril 2018. aasta preemiate laureaate, maakonna parimaid sportlasi ja terviseedendajaid.

Põlvamaa Kultuuripärl 2018 tiitli pälvis lõõtsamänguõpetaja ja pillimeister Heino Tartes suure panuse eest pärimuskultuuri säilitamisel ja edasikandmisel Põlvamaal ning silmapaistvate esinemiste eest EV 100 sündmustel Euroopa pärandkultuuriaastal. Lisaks kultuurkapitali Põlvamaa eksperdigrupile toetas Kultuuripärli preemia väljaandmist Põlvamaa omavalitsuste liit.
Kultuuri elutööpreemia pälvis Põlvamaa keskraamatukogu direktor Reet Kappo kauaaegse viljaka töö eest raamatukogunduses, Kappo on Põlva maakonna raamatukogude tööd korraldanud aastakümneid.
Tiitel aasta tegu 2018 kultuuri valdkonnas kuulub MTÜ-le Virbel: eesti pärimuse alusel valmis Mooste rahvamuusikakooli rahvapilliõpetajate sulest kolm unikaalset e-õpikut. Rahvusvahelise Erasmuse koostööprojekti „Rahvapillide õppimise ja õpetamise metoodika koostamine ja praktikate vahendamine“ toel valmisid rahvapärase viiuli, Teppo lõõtsa ja rahvakandle mängimise õpetused.
Aasta tegijaks 2018 kultuuri valdkonnas nimetati Maiu Vares, kes on andnud suure panuse Räpina kui piirkonna tutvustamisele. Ta on teinud näitusi Põlva- ja Võrumaal ning tutvustanud Põlvamaad naaberriikides.
Kultuurkapitali aastapreemia pälvisid lõõtsapeo Harmoonika meeskond ja Urmas Kalla.

Mullused parimad sporditegijad
Aasta parima naissportlase tiitli pälvis orienteerumisklubi Põlva Kobras orienteeruja Annika Rihma, kelle väljapaistvaimad tulemused on saavutatud orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlustel.
Aasta meessportlaseks valiti rahvusvahelisel tasemel konkurentsi jõudnud Kagu motoklubi krossisõitja Andero Lusbo.
Aasta tegu 2018 anti rahvusvahelise motokrossi „Isad ja pojad“ korraldamise eest Kagu motoklubile, preemia võttis vastu Avo Lusbo.
Aasta võistkond on Põlva Serviti käsipallimeeskond kooseisus Jürgen Lepasson, Anatolii Chezlov, Kristjan Muuga, Hendrik Varul, Ülljo Pihus, Raiko Rudissaar, Eston Varusk, Henri Sillaste, Roman Aizatullov, Denis Lõokene, Siivo Sokk, Indrek Neeme, Henri Hiiend, Mario Karuse, Carl-Eric Uibo, Sander Sarapuu, Sergei Liubchenko, Martin Gristšuk, treenerid Kalmer Mustin ja Rein Suvi.
Aasta treener on Põlva käsipalliklubi treener Kalmer Musting, kes viis oma juhendatavad Eesti meistritiitlile neljas vanuseklassis – C-, D- ja A-vanuseklasssi noormehed ja mehed.
Aasta noorsportlaseks neidude hulgas valiti orienteerumisklubi Põlva Kobras orienteeruja Johanna Laanoja ja noormeeste hulgas Põlva maadlusklubi Lapiti maadleja Hanno Kääri.
Aasta seenior on orienteerumisveteran Saima Värton orienteerumisklubist Põlva Kobras.
Elutööpreemia pälvis Taima Nurm, kes on olnud pikaaegne maakonna jooksu-, suusa- ja orienteerumissarja korraldaja, südame- ja kepikõnni eestvedaja.
Aasta väike võistkond on orienteerumisklubi Põlva Kobras N16 teatejooksu võistkond, kuhu kuulusid Anete Saar, Geteli Hanni ja Johanna Laanoja. Aasta väike võistkond saavutas esikoha orienteerumisjooksu Eesti meistrivõistlustel N16 vanuseklassis.
Aasta tegija 2018 on Ingrid Muuga Põlvamaa spordielu elavdamise eest.
Põlvamaa sportlikema perekonna tiitli pälvis tänavu perekond Piirimaa Põlva vallast Tilsist: ema Jana, isa Kalju ning neiud Katrin, Karmen, Karina ja Kätlin.
Põlvamaa spordi toetajaks aastal 2018 kuulutati AS Pinest.

Tunnustuse said ka terviseedendajad
Aasta tervise ja turvalisuse edendaja on Peeter Tigas, kes on staažikas päästeala töötaja. Tema südameasjaks on ennetustöö valdkond ja noorte harimine.
Aasta tervisetegu 2018 on Põlvamaa lasteaedade koolieelikute spordifestival, korraldajaks Saverna lasteaed Sipsik. Praeguseks on korraldaja rollis olnud peaaegu kõik lasteaiad, mõni isegi mitu korda. Põlvamaa koolieelikute spordifestivali peetakse Põlvamaal 2002. aastast.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 17/01/2019 09:07:36

Lisa kommentaar