Veriora mees Heino Meinpalu ja tema kõrval kaev, kust korralikku vett ei saa. Foto: erakogu

Euroopa Liit on investeerinud sadu miljoneid Eesti veemajandusse, aga sellest hoolimata on tiheasustusega piirkondi, kus inimesed peavad ilma veeta läbi ajama. Üks sellistest asub Veriora alevis, kus inimesed ostavad joogivett poest ja pesemiseks koguvad vihmavett.

Eesti valitsus maksab inimestele kinni vee toomise eest kinnistu piirilt majja sisse, aga Veriora peatänaval, Jaama tänaval, elavad inimesed seda teha lasta ei saa, sest neil pole vett tänaval. Veejama kestab tänaval, kus maja on majas kinni, kohalike kinnitusel juba paarkümmend aastat.
Verioralt on pärit Eesti endine õiguskantsler ja presidendikandidaat Allar Jõks. Jõksi teavad kohalikud elanikud hästi, sest Allari ema Õie Jõks laskis ehitada Veriorale paarkümmend aastat tagasi viimase kaevu, kust sai vett võtta. Nüüd on aga kaevus vesi paha ja seda enam joogiks tarvitada ei saa. Sama lugu on kõigi teiste kaevudega, sest maa on seal soine.
Jaama tänava 66-aastane elanik Heino Meinpalu räägib, et kehva vee tõttu on tema tervis täiesti käest ära. Tal oli hiljuti infarkt, mistõttu sattus haiglasse. Infarkti paneb ta just kehva vee arvele. Heino on pensionär ja tal pole piisavalt raha, et joogivett osta poest. Tema kodu läheda oli kaev, kust sai vett, aga nüüd on kaevu vesi pahaks läinud ja see enam tarvitamiseks ei kõlba. Seetõttu käib ta vett hankimas ühe kaugema naabri kaevust ja isegi Võrust, kui vahel linna satub.
Heino räägib, et Veriora elanikud on aastaid kogunud allkirju, et tänavale vesi pandaks, aga asjata. Vee panek oli varem Veriora valla plaanides sees, aga millegipärast jäi asi katki pärast haldusreformi ja valdade liitumist.
Heino juttu kinnitab kohalik ettevõtja ja puidufirma juht Raul Piirisild, kelle elumaja ja ettevõte asuvad samal, Jaama tänaval ja kus pole samuti vett. Piirisild märgib, et on väsinud juba vee taotlemisest ja asjale käega löönud.
Veeprobleem puudutab Verioral mitutkümmet majapidamist ja ettevõtteid. Vett pole isegi A&O poes, mis asub samuti Jaama tänaval. Poe töötajad räägivad, et nad tarvitavad töö juures pudelivett, mille neile kompenseerib Põlva tarbijate ühistu. Poe töötajad tunnistavad, et vett ostetakse poest palju, sest inimestel pole kodus vett.
Kõige raskemas olukorras ongi vanurid, kelle elu on vee puudumise tõttu muutunud vaevaliseks. Jaama tänaval elav 85-aastane Helju Mudalomp näitab anumaid köögis laua all ja koridoris, kuhu ta vett kogub. Eakas naine tunnistab, et vee puudumine mõjutab tema elu koledasti. Ta peab tarima raskeid nõusid tuppa. Ükskord kukkus ta vett tuues trepil kokku ja kaotas meelemärkuse. Mõne tunni pärast ärgates märkas enda kõrval vereloiku ja hiljem selgus, et ninaluu oli läinud katki.
Helju Mudalomp tunnistab, et inimesed on juba aastakümneid igale poole pöördunud ja allkirju kogunud, et vett saada. Kunagi vene ajal, kui veel raudtee aktiivselt tegutses, siis oli vesi korteris sees. Isegi vana veetorn on alles. Aga aeg on teinud oma töö ja vanad süsteemid enam ei tööta. Nüüd käib ta joogivett ostmas poest. Pesu pesta ei saa, aga poeg viib pesu pesemiseks enda juurde.
Eakas naine räägib, et vald on lubanud vett mingi nõuga tuua, aga sellest pole palju abi, sest talvel külmub vesi ära. Naine näitab, kuidas tal on korteris kogutud vihmavett kööki laua alla vanni ja koridori tünni sisse.

Kommentaar:

Räpina vallavanem Enel Liin:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine käib vastavalt kavadele. Ühisveevärgi olulisim etapp Verioral – Uue tänava piirkond, Mustaoja ja Järve tänav – on rekonstrueeritud. Edasi vajab rekonstrueerimist biopuhasti ja ka kirjeldatud Jaama tänav. Aastaid tagasi oli piirkonna koosolek, seal selgitasime veevärgi rajamise ja ühinemise põhimõtteid. Pärast koosolekut huvi rauges. Keeruline on otsuseid teha, kui kodanik kord soovib vett ja siis jälle ei soovi. Nüüd on seal ilmselt olukord muutumas ja tarbijaid juurde tulemas.
Veriora piirkonnas tegeles varem veemajanduse arendamisega endine Veriora vald, praegu anname kogu süsteemi üle Räpina valla haldusettevõttele Revekor ja vastavalt võimalustele hakatakse asjaga järk-järgult ka edasi liikuma.
Kodaniku kirjeldatud kaevu on omavalitsus umbes kümme aastat tagasi rekonstrueerinud ja peale seda ei ole meile kaebusi laekunud. Seda, et keegi saaks vee pärast infarkti, kuulen esimest korda, aga ilmselt ei ole minu teadmised meditsiinivaldkonnas nii suured. Nüüd siis teame, miks mehed Eestis nii vara ära surevad – mitte juua vett, vaid ikka viina!

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 13/12/2018 09:19:51