Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Külad peavad häälekamalt esinema

Airi Hallik-Konnula hinnangul on vallad küll suurenenud, kuid külaelu kompetentsi on kohati isegi vähemaks jäänud. Foto: Ülle Harju

Laupäeval arutati teist korda Eesti külaliikumise Kodukant koostatava strateegiaga seonduvat. LõunaLeht küsis Monika Rogenbaumilt ja Airi Hallik-Konnulalt, mida olulist ligi 40 osalejat Rõngus rääkisid.

„Kodukandi strateegia koostamisse on kaasatud ka külakogukondade esindajad, kuna Kodukandi (KK) missioon on külade püsimajäämise ja arengu eest seismine,” sõnas Monika Rogenbaum, Taheva piirkonna külaelu edendaja Valga vallast.
Eelmisel kuul korraldas KK maakondades küsitluse elust külades. Vastustest koostati visioon, mida Rõngus arutati ja täiendati.
„Külasisest koostööd hinnati heaks, kehvemaks omavalitsusega ning pigem väheseks hinnati seda naaberküladega,” märkis Rogenbaum. Tema sõnul on senini külade koostöö suurte omavalitsustega olnud pigem nõrk, põhinedes tihti elementaarsele, näiteks mõne projekti kaasrahastus.
Rogenbaumi sõnul on külade koostöö vajalik veel muutuste esilekutsumisel nii omavalitsuse kui ka riigi tasandil. „Kui külades tekib ühine mure, tõuseb neis ka koostöövaim.”
Ta tõdes, et vallavalitsustel on ühe küla soove kerge eirata ehk ühel külal on ennast raske kehtestada. „Haldusreformi järel on väga paljudes paikades kas paigalseis või lausa tagasiminek, kuna uute vallavalitsuste poolt ei ole peetud mingilgi kombel võimalikuks kogukondade kaasamismudelit ellu kutsuda,” edastas ta.
„Tegelikult seisame silmitsi olukorraga, kus vallad on küll suurenenud, kuid külaelu kompetentsi on kohati isegi vähemaks jäänud,” sõnas Airi Hallik-Konnula, Urvaste külade seltsi projektijuht.
Ta lisas, et suurte valdade volikogudes ei ole väikesed piirkonnad kuigi hästi esindatud ning sellest tulenevalt peab suurenema külavanemate ja külaseltside roll huvikaitses ja infovahetuses.
Hallik-Konnula sõnul on paljude külaseltside tegevus suunatud suuremale piirkonnale kui üks või kaks küla. 1997. aastal loodud Urvaste naisteklubi (selle järglane on Urvaste külade selts) sihtrühmaks olid Urvaste kandi neli küla, praegu korraldab selts urbanipäeva laata ja ümber Uhtjärve jooksu, kus käib osalejaid palju kaugemalt.
„Teisalt, ühe küla piires tegutsev selts saab elanikega paremini suhelda, heakorra ja kõigi huvide eest seista ning inimesi tegevusse kaasata,” märkis Hallik-Konnula.
Õnneks on Eestis valdu, kus külavanemate tegevust nõu ja jõuga toetatakse ning rahastatakse. Rogenbaumi sõnul on üleriigilist külade katusorganisatsiooni KKd vaja, see selgus ka küsitlusest.

Üleriigilisest kodukandist ja teabe liikumisest

Külad peavad olema häälekad ja nende esindusorganisatsioon peab suutma külade sõnumit avalikkuse ette viia.
„Üleriigilisel kodukandil tuleb ka muutustega kohaneda, sest külaelu on viimase kümne aastaga palju teisenenud, palju on juhtunud aastaga peale haldusreformi,” tunnistas Rogenbaum, kes mulluste kohalike valimisteni juhtis Taheva valda.
Nüüdseks on mitmed KK maakondlikud ühendused oma aja ära elanud ning neist on saanud sageli vaid infokirjade jagajad.
„Võibolla ei ole enam niivõrd vajalik maakondlikul tasandil nende teemadega tegelda, otstarbekam on piirkondades ja kohtadel tegutsevatel ühingutel astuda üleriigilise kodukandi liikmeks, seda enam, et maakonna tähendus on haldusreformiga nõrgenenud,” arutles Rogenbaum.
Taheva külade selts kaalubki üleriigilise KK liikmeks astumist ning on valmis näiteks Valga vallas ja Kotuse koostööpiirkonnas, kuhu kuuluvad Taheva, Karula ja Mõniste kant, teavet vahendama ning piirkonna külaelu rõõme ja kitsaskohti kaugemale edastama.
„Eesti külaliikumise Kodukant üks eesmärk on, et kõigis omavalitsustes oleks kogukonnakonsulendi koolituse läbinud ametnik, kes aitab küladel oma potentsiaali paremini kasutada,” ütles Hallik-Konnula. Tema sõnul on see ka omavalitsuste huvides.
Informatsiooni liikumine on oluline, selleks on Hallik-Konnula sõnul vaja kõik piirkondlikud koostöövõrgustikud kaardistada ja paluda info edastamisel maakondlike arenduskeskuste ja valdade infolehe abi. „Info edastamisel tuleb tõsiselt kaaluda, mida ja kui tihti edastada, sest oleme kõik teabe üleküllusse uppumas,” lisas ta.
Kodukant külaliikumise katusorganisatsioonina soovib infoga jõuda igasse külasse, kuid ootab sidet ka kohtadelt.
„Maal toimub ägedaid ettevõtmisi, millest enamik on praeguse kajastusega võrreldes väärt palju suuremat tähelepanu,” sõnas Rogenbaum.
Võtmeküsimus on info jõudmine külainimesteni, sest masspostitused sageli inimesi ei kõneta. Pöördumine saab tagasiside, kui kirja saatja on usaldusväärne ja tuttav.
„Külade seisukoha kujundamiseks ühiskonnas olulistel teemadel on vaja operatiivselt kogukondade arvamust küsida,” pakkus Taheva piirkonna külaelu edendaja.
Kõne all oli ka nn küsitluste listi loomine. Listid oleksid valdkondlikud ja koostatud põhimõttel, et kogukonnad on varem teada andnud, millistel teemadel on neil huvi kaasa rääkida.
Rogenbaum ütles, et üleriigilisel Kodukandil on roll maaelu maine kujundajana ning näited sellest, et maal on nutikust, koostöövaimu ning oskust loodusega kooskõlas elada, tuleb viia laiema auditooriumi ette.
Arengustrateegia koostamine jätkub jaanuaris.

 

 

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 13/12/2018 09:11:27

Lisa kommentaar