Küsitlus

Mis sobib kõige paremini jõulukingiks?

Ilm täna
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-4°
Tartu
-3°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-4°
Tõrva
-3°
Võru
-3°
Põlva
-3°
Otepää
-4°
Tartu
-3°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-4°
Tõrva
-3°
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-5°
Tartu
-4°
Antsla
-4°
Valga
-4°
Räpina
-4°
Tõrva
-4°

Juhuslik avastus peatas RMK raie vääriselupaigas

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sile neersamblik Nephroma laevigatum (III kat). Foto: Anneli Palo

Eesti lõunatipus Karisöödil, loodava Eesti suurima laane- ja salumetsa kaitseala külje all plaanis RMK maha võtta suured metsatukad, kust on leitud mitmeid kaitsealuseid liike. Loodusteadlastel õnnestus tänu juhusele plaanile pidurit tõmmata.


„Uurisin möödunud nädala lõpus metsaregistrit ja avastasin oma ehmatuseks, et RMK on võtnud raieteatised mitmetele metsadele, mida plaanisime kevadel lõpuni läbi uurida,” rääkis maastikuökoloog Anneli Palo. Ehkki Palo oli sealt juba avastanud ja keskkonnaregistrisse kandnud mitmeid looduskaitse all olevaid liike, ei olnud RMK-l plaanis metsadest enne raiumist vääriselupaiku tuvastada.
Kuna harvester võinuks iga hetk metsa maha võtma minna, saatis vääriselupaiga tunnistusega spetsialist Renno Nellis RMK looduskaitse osakonnale palvekirja peatada planeeritud raied põhjendusega, et seal asuvad tõenäoliselt registreerimata vääriselupaigad (VEP). „Teen lähinädalatel alal VEPde inventuuri ja saadan seal registreerimata VEPd registrisse. Seni palun alale planeeritud raied ootele jätta ja annan välitööde järel märku, millised alad vastavad VEP tunnustele,” kirjutas Nellis RMK-le.
„RMK seadis ajutise raiepiirangu, ootame info ära,” kinnitas eile LõunaLehele RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv.


Millised loodusväärtused Karisöödil on?
Anneli Palo rääkis, et RMK plaanitavad raied jäävad väljapoole kavandatava laane- ja salumetsa kaitseala välispiiri, mistõttu pole seal kavandatud keskkonnamõju hindamist (KMH). „Ikkagi on rumalus niimoodi raiuma tormata, sest need on väga väärtuslikud metsad,” hindas ta. „Miks ei ole neile aladele, kus on selged liigileiud (tunnusliigid ja looduskaitse all olevad liigid) ja mis on kavandatava kaitseala vahetus läheduses, tehtud VEPd?”
Keskkonnaameti hoiatus, et planeeritava lageraie alal võib olla loodusväärtusi, on raieteatistel selgelt kirjas, näiteks teatis 50000201875, Er 22: „Keskkonnaregistri andmetel asuvad kvartali MO103 eraldisel 22 III kategooria kaitsealuste liikide hariliku ungrukolla (KLO9340540) ja sileda neersambliku (KLO9701037) leiukohad. Liikide täpsemad leiukohad on tuvastatavad keskkonnaregistris. Harilik ungrukold on kollaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim, mis kasvab varjukais niiskemates kuuse- ja segametsades ja enamasti väikesearvuliselt. Harilikule ungrukollale on ohuteguriks maaparandus, tallamine rasketehnikaga ning metsaraie. Sile neersamblik kasvab vanades metsades lehtpuudel, harvem sammaldunud kividel. Ohuteguriteks on erinevad metsamajanduslikud tegevused – eelkõige lageraie, sest liik ei talu valgus- ja niiskustingimuste muutumist. Vältimaks kaitsealuste taimede ja pinnase kahjustamist, anname kaitsealuste liikide kasvukohtades teostatavatele raietöödele järgnevad soovitused: 1. hariliku ungrukolla kasvukohas raie (sh kokkuvedu) teostada külmunud pinnasega ja kasvukohta mitte ladustada raiejäätmeid; 2. soovitame kaaluda eraldisel veerraie teostamist lageraie asemel, planeerides raiutav veerg eraldise põhja- ja kirdeosasse, kuna nii on võimalik säilitada kasvutingimused siledale
neersamblikule.”
Piirkonnas kasvavad ka kaitsealused samblad sulgjas õhik, Wulffi turbasammal jne. Ühel alal on ka hiireviu pesapuu, millele ei soovita keskkonnaamet raiumisega lähemale minna kui 25 meetrit. Piirkonnas leitud haruldasest haava-tardsamblikust kirjutas LõunaLeht kevadel.

Metsaülem: alati tuleb väärtusi koos vaadata
„Nimetatud aladel kasvavad metsad kuuluvad tulundusmetsade hulka ja RMK jätkab seal metsamajanduslikku tegevust, arvestades kehtivaid seadusi ja piiranguid ning keskkonnaameti antud soovitusi,” selgitas RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo tehtud raieplaane. „See, et ligi saja aasta vanuses metsas III kategooria liike leidub, on Eesti tingimustes iseenesestmõistetav. Metsa majandamine ei hävita neid liike, vaid annab ka edaspidi võimaluse neil seal kasvamiseks. Konkreetsel juhul on tegu metsakorraldaja poolt käesoleval aastal kirjeldatud koprakahjustuse alaga ja mets on seal hukkumas koos nende kirjeldatud väärtustega. RMK ülesanne on metsakahjustus likvideerida ja rakendada meetmeid edasise kahjustuse vältimiseks.”
Anneli Palo väitis vastu, et koprakahjustusi ei ole kõigis teatisega eraldustes. „Tugevama kahjustusega alad on RMK nagunii juba eemaldanud,” väitis ta. „Kui see on metsakasvatuslikult RMK-le probleem, siis tuleks tegelda kobraste tõrjumisega ja kraavide tammidest puhastamisega, mitte oodata metsakahjustuste tekkimiseni.”
Leitud samblikuliigid on tema kinnitusel Eestis siiski haruldased ja esinevad lokaalselt. „Praegusel uurituse tasemel ei ole teada, kas neid esineb planeeritaval kaitsealal piisaval pindalal ja sellise ohtrusega, et tagada liikide pikaajaline ellujäämine,” ütles Anneli Palo, kelle sõnul on liiga vähe välitööde andmeid, et otsustada piirkonna looduskaitseväärtuse üle.

Metsaülem: aastas jääb saamata 15 000 – 20 000 tm puitu
Võrumaa metsaülem Agu Palo juhtis tähelepanu asjaolule, et Karisöödi piirkonna metsad on erinevate metskondade aegadel olnud väga aktiivselt majandatud, kuid loodusväärtused on siiski seal veel olemas.
„Metsakasvatajana toonitan, et Karisöödi metsad on Võrumaa kõige tootlikumad metsad ja RMK tegi enne 2015. aastat selles piirkonnas 1,5 miljoni euro eest investeeringuid metsateedesse, mille tasuvusest praegu ei ole enam mõtet rääkida,” nentis Agu Palo. „Kahju, et meie riigis ei taheta enam üldse majanduslikult mõelda. 2800 hektarit kaitseala lisandumist tähendab, et Võrumaa puidutööstusel jääb aastas saamata 15 000 – 20 000 tihumeetrit puitu.”
Lisaks loodavale laane- ja salumetsa kaitsealale pärsiks metsakasvatust ka lähedusse plaanitavad suured dolokivikaevandused. Kui OÜ Aigren ja AS Kiirkandur vastava plaaniga välja tulid ja looduskaitsjad selle takistamiseks Peetri jõe kaitseala laiendamist taotlesid, tellis keskkonnaamet OÜ-lt ELF Ring ekspertiisi Peetri jõe maastikukaitseala laiendamise ettepanekule, mille käigus käsitleti 42 liiki (19 linnuliiki, 7 kahepaikset ja 16 taimeliiki), ekspertiisi käigus leidis kinnitust neist 9 liigi esinemine.
„Ekspertiisis jõuti järeldusele, et ettepanekus nimetatud ja laiendusalal registreeritud linnuliikide kohta on konkreetseid leiuandmeid liiga vähe ning samas on mitmete liikide jaoks alal ka ilmselgelt vähe elupaiku, kuna tegu on valdavalt majandusmetsadega. Laiendusalal registreeritud taimeliikide puhul on valdavalt tegu liikidega, mis on Eestis laialt levinud ja sagedasti esinevad, ning kõigi puhul on täidetud leiukohtade piisava kaitse all olemise kriteerium,” tsiteeris Agu Palo.
„Seega on nende liikide kaitse tagatud juba olemasoleva kaitsealade võrgustiku abil ning Peetri jõe maastikukaitseala laiendamine liigikaitselisel eesmärgil ei ole otstarbekas.”
2017. aastal tegi rangelt kaitstavate metsade osakaalu ja tüpoloogilise esinduslikkuse eesmärkide täitmise töörühm ettepaneku võtta kaitse alla seni ebapiisaval määral kaitstud salu- ja laanemetsa.
Keskkonnaamet algatas Karisöödi kaitseala loomise 2863-hektarisel alal ja RMK peatas metsamajandamise kavandatava kaitseala piirides. Kaitsealadesse ei kaasatud aktiivse maavara tarbevaruga alasid (Naha piirkonnas kaks ala kokku 80 ha ja Karisöödi piirkonnas üks ala 100 ha).
„Mis puudutab dolomiidi tarbimisvarudega alasid kaitsealaks planeeritud piirkonnas, siis jäid teadlased ja keskkonnaorganisatsioonid vastavasisulisel koosolekul kindlale eriarvamusele nende alade väljalõikamise suhtes,” rääkis Anneli Palo. „Kuni kaevandamine pole otsustatud, tuleks loodusväärtusega alasid käsitleda selles piirkonnas kaitsealale vajalike tugialadena ning jõudmaks mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni, tuleks kõik vaidlusalused alad VEPi olemasolu suhtes üle kontrollida. Majandustegevuse ja looduskaitse vastandamine ei ole õigustatud, looduskaitse täidab säästliku majandamise pikaajalisi eesmärke, tagades loodusliku liigifondi säilimise. Kohalikud, looduslikud liigid on ka majandatavate metsade kliimamuutustega kohanemise aluseks. Laane- ja salukaitsealade loomine oli esmavajalik, sest nende levialad on meil juba ajalooliselt ära kasutatud põllumajanduseks, viimasel paaril aastakümnel suurenes raiesurve oluliselt.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/12/2018 11:53:07

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia