Mart Raudsaar. Foto: erakogu

Viimastel päevadel on taas avalikkuse tähelepanu pälvinud pika ajalooga munitsipaalmeedia probleem, täpsemalt maksumaksja rahaga tehtava munitsipaalmeedia kasutamine isiklikuks poliitreklaamiks mõnede omavalitsusjuhtide poolt. Teema on tõusnud taas päevakorrale seoses riigikontrolli auditiga, mis uuris munitsipaalmeedia kasutamist 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimise ajal ning tuvastas probleemi olemasolu. Esmaspäeval kogunes teemat avalikul istungil arutama riigikontrolli riigieelarve kontrolli erikomisjon Aivar Sõerdi juhtimisel. Erikomisjon kuulas ära asjaosalised ja otsis võimalikke lahendusi.
Sain samuti koosolekul sõna võtta ning muu hulgas oli mul võimalus taas vabandada Margus Konnula alias Contra ees, kes Urvaste vallalehe tegijana võimaldas kriitiliselt käsitleda Ess-soo kuivendamist, olles saanud ühel minu koolitusel innustust soovitusest kajastada teemasid objektiivselt ka munitsipaallehes (teadupärast on munitsipaallehte leivaisade poolt kõlanud vastuseks kriitikale sageli soovitusi, et erinevate vaadetega lugejad võiks teha neile kaastööd – viimati soovitas seda esmaspäeval Tallinna linnapea Taavi Aas). Contra lasti kahjuks peale Ess-soo teema kriitilist kajastust lahti.
Ehkki ma usun inimeste ja inimühiskonna progressi, tahaksin munitsipaalmeedia vallas näha paremaid vilju veel oma eluajal. Seega rääkides võimalikust lahendusest, ei saa seda jätta üksnes kohapealse eneseregulatsiooni hooleks, ehkki peaaegu kõik osalised on eneseregulatsioonist lahendusena rääkinud ning selle põhimõttelist toimimist pean võimalikuks minagi. Küll aga peaks munitsipaalmeedia hea tava koodeks asuma üleriigilisel tasandil, omavalitsusliitude juures, kes peaks kontrollima ka selle täitmist. Arvestades seda, et tõenäoliselt on Eesti eri piirkondades võimul erinevad poliitilised jõud ning seega võiks nende ühine eneseregulatsiooniorgan (kuhu ringhäälingunõukogu näitel võib olla kaasatud eksperte) kaebuste menetlemisega hakkama saada küll.
Esmaspäevasel koosolekul räägiti ka võimalusest anda omavalitsuste revisjonikomisjonidele suurem kontroll munitsipaalmeedia üle, sealhulgas võimalus nõuda munitsipaalmeedialt tegevusaruandeid. Kindlasti on ka see üks võimalus, kuid oma kokku enam kui kümneaastase kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kogemuse põhjal võin öelda, et lisavolitusteta jääks omavalitsuse revisjonikomisjon ikkagi jõuetuks. Üldjuhul ei ole need komisjonid suutnud Eestis oskuste ja raha puudusel praktikas rakendada isegi neid volitusi, mida seadus neile praegu ette näeb.
Ma arvan, et toimiv lahendus võiks võrsuda omavalitsusliitude eneseregulatsiooniorgani ning erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koostöös. Omavalitsusliitudele võiksid inimesed munitsipaalmeedia peale kaevata, kui munitsipaalmeedia teeb kellelegi liiga või kiidab kedagi mõõdutundetult. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon võiks aga tegeleda regulaarse munitsipaalmeedia monitooringuga ning saada volituse esitada arveid nendele omavalitsustegelastele, kes on rahva rahaga teinud endale munitsipaalmeedias reklaami. Sellise reklaami maksumus on võimalik välja arvutada ning tuleks sisse nõuda konkreetsetelt isikutelt, mitte omavalitsustelt või erakondadelt. Isikliku vastutuse teke korrastaks pildi kiiresti.
Ja viimaks, vajalik oleks ka seadusemuudatus: lisada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse üks rida, mille järgi munitsipaalmeedias ei või olla rahalist reklaami. Igaüks võib asutada Eestis ajalehe või internetiportaali, kuid igaüks ei saa seda asutada maksumaksja raha eest. Kui maksumaksja raha on mängus, peab eksisteerima selle raha kasutamise kohta aruandekohuslus ning selle rahaga ei tohiks tulla solkima reklaamiturgu.

 

Autor: Mart Raudsaar, Eesti ajalehtede liidu tegevdirektor
Viimati muudetud: 06/12/2018 09:31:00