Küsitlus

Mida arvad tasuta loosidest?

Ilm täna
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
18°
Tartu
19°
Antsla
18°
Valga
19°
Räpina
18°
Tõrva
19°
Võru
18°
Põlva
18°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
15°
Valga
14°
Räpina
19°
Tõrva
13°

Valitsus kiitis heaks Võru tervisekeskuse loomise rahastamise

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Võru tervisekeskuse eskiis

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks Võru, Jõgeva, Kärdla, Keila ja Maardu esmatasandi tervisekeskuste ning Viljandi maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse. Kahe taotlusvooru tulemusel rajatakse aastaks 2023 üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust.

„Suure regionaalse investeeringuna valmib juba lähiaastatel üle Eesti tervisekeskuste võrk. Kaasaegsetes tervisekeskustes hakkavad üheskoos tööle mitu perearsti ja pereõde, lisaks neile koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand ning tulenevalt piirkondlikust vajadusest ka teised spetsialistid,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Tervisekeskuste rajamine toob peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi. Parandades perearstide omavahelist koostööd, aga ka koostööd eriarstide ja teiste spetsialistidega, võimaldab see leevendada ka eriarstide ravijärjekordi.“

Mitme perearstiga tervisekeskustes saavad arstid teha pikemaid vastuvõtte ja vajadusel pakkuda inimestele abi ka väljaspool tööaega. „Perearstidel on võimalik taotleda haigekassalt lisaraha teise pereõe palkamiseks, et arst saaks tegelda oma pädevust vajavate juhtumitega ning lihtsamad tervisemured leiaksid lahenduse pereõe abil,“ lisas Sikkut.

Ministri sõnul on Eesti tervishoiu aluseks pädevad perearstid ja –õed, kes aitavad iga inimese tervist hoida ja parandada. „Oleme võtnud Eestis suuna esmatasandi tervishoiu eelisarendamiseks. Oluline on tagada kindlustunne, et vajadusel on arstiabi kõigile kättesaadav ja haigestumise korral ei jää keegi abita. Siht on, et igaüks meist saab omale vajaliku abi õigel ajal õigest kohast. Lisaks rajatavatele tervisekeskustele tegeletakse järjepidevalt ka perearstide kvalifikatsiooni tõstmise ja pädevuste laiendamisega ning järelkasvu tagamisega. Selleks on suurendatud vastuvõttu peremeditsiini erialale ja huvi selle eriala vastu kasvab. Lisaks pikeneb tulevast aastast perearstide residentuur, et anda tulevastele perearstidele senisest veelgi põhjalikum väljaõpe,“ rääkis Sikkut.

Projekti abikõlblikke kulusid finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukava haiglad ning eriarstiabi osutajad. 61 projekti kogumaksumus on ca 173 miljonit eurot, millest struktuuritoetuse summa on ligikaudu 80 miljonit eurot.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/11/2018 08:39:47

Lisa kommentaar