Kuigi Kagu-Eestis on suur puudus hooldekodukohtadest, pidi Rõuge vallavolikogu novembrikuu istungil nentima, et ka järgmiseks aastaks tuleb maha matta idee hooldekodu ehitamisest.
Rõuge vald uuris riigi poolt kohalikele omavalitsustele pakutavat toetust olemasolevate hooldekodude energiatõhusaks muutmiseks ja toetust uute, liginullenergiahoonetes tegutsevate hooldekodude ehitamiseks. Riigieelarves on selleks ette nähtud ligi 9,5 miljonit eurot. Eelistatud on väiksemate hooldekodude uuendamine ja loomine.
„Kaalusime, et kas projekt esitada,” selgitas vallavanem Mailis Koger. „Valikud, mida kaalusime olid Rõuge hooldekodu (maksumus orienteeruvalt 2,5 miljonit, olemas eelprojekt) ja Misso Hooldekodu (4,7 miljonit, olemas põhiprojekt). Kui aga hakkasime meetmesse rohkem süvenema, siis selgus, et taotlusvooru rahaliseks mahuks on Lõuna-Eesti kuuele maakonnale vaid ligi 1,5 miljonit eurot.”
Valemi järgi oleks Rõuge maksimum toetusmäär 52%, ehk summaliselt 416 000 eurot uue hooldekodu ehitamiseks ja 41 600 eurot hoone lammutamiseks (uue hooldekodu loomisel tuleb omavalitsusel vähemalt samade ruutmeetrite arvuga ja maksimaalselt E energiaklassi märgisega hoone maha müüa või lammutada). Hoone rekonstrueerimiseks maksimumtoetus on Rõuge jaoks 351 000 eurot.
„Meie jaoks suhteliselt ebaõnnestunud toetusmeede,” märkis Mailis Koger. Ta väljendas ka imestust, et toetus on mõeldud väiksemate hooldekodude uuendamiseks ja loomiseks, kui aga vaadata meetme toetusmäärasid, siis suurem toetusmäär on suurematel omavalitustel (nt Jõhvi 70%, Kohtla-Järve linn 70%, Haapsalu linn 70% jne).
Imestust kasvatasid riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnad toetuse jagamisest teatades, et „Kuna toetuse suurus sõltub omavalitsuse majanduslikust võimekusest, siis annab see eelise just nõrgematele omavalitsustele, mis saavad kokku hoitud rahaga arendada kohalike inimeste jaoks paremaid teenuseid.“
Taotlusi saab riigi tugiteenuste keskusele esitada 21. jaanuarini.

Kommentaarid:

Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi:

Tegemist on kasvuhoonegaaside heitkoguste kvoodimüügist rahastatava avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks muutmise toetusmeetmega. Seetõttu sisaldab meede mitmeid energiatõhususe saavutamise seisukohalt olulisi tingimusi ja piiranguid.
Määruse kohaselt on toetuse suuruse vahemik 40-70%, igale kohalikule omavalitsusele arvutatakse individuaalne toetusmäär, aluseks on võetud kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud ja rahvastikuregistri järgne elanike arv. Teie poolt viidatud omavalitsus on selles kategoorias mõnevõrra tulukam kui välja toodud Ida-Virumaa linnad ja Haapsalu.
Toetusmeetme väljatöötamisel, mille käigus selgitati omavalitsuste seas korraldatud veebiküsitluse (aprill 2018) käigus ka omavalitsuste võimekust panustada energiatõhusustöödesse omaosalusena 30-60 %, on valdavalt peetud sellises ulatuses panustamist võimalikuks (LõunaLehe viidatud omavalitsus küsimustikule ei vastanud).

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi:

Ühest küljest on eesmärk anda võimalikult paljudele omavalitsustele võimalus toetust saada. Teisest küljest on seatud suund toetada just väiksemate hooldekodude rajamist, kus oleks ca 20–30 teenusekohta.

Täna rajatavad hooldekodud on investeering järgmiseks 30–40 aastaks. On võetud suunaks liikuda rohkem kogukonnapõhisemale, sh kodukesksemale teenusosutamisele. Sellest tulenevalt on selle toetuse laiem eesmärk luua lahendusi, mis oleks kogukondadega seotud, kodusarnased ja inimväärsed.
Tänaseks toetuse taotlemiseks taotlusi laekunud ei ole.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:43:52