Pensionäridest spetsialiste kohtab enim kontoritööl, Põlva vallavalitsuses on neid kaks. Foto: Ülle Harju

Küsitletud eakad on ühel meelel, et töötades ja teiste heaks midagi tehes tunnetavad nad ennast vajalikuna, ettevõtete esindajad märkisid, et eakad teevad tööd korralikult.

Helgi-Loviise Kõivumägi on Võrumaa Kuutsi raamatukogu juhatajana töötanud üle poolesaja aasta, pensionärina läheb tal kümnes tööaasta.
„Olen seda tööd nii kaua teinud ja kooliajast saati armastanud lugeda,” sõnas ta.
Kõivumäe sõnul saab ta tööd tehes kodust välja ja klientidega, ka koolilastega, suhelda.
„Ma ei tea, mis saab minust peale seda, kui raamatukogu suletakse, sest Rõuge vallas on tosin raamatukogu ja lähim Kuutsile asub mõne kilomeetri kaugusel Mõnistes,” rääkis Kõivumägi.
Ees ootava koju jäämise kohta märkis ta, et kevadest sügiseni jagub tal oma aias tööd piisavalt, aeg sügisest kevadeni võib nukramaks jääda. „Päevast päeva ei jõua ka lugeda,” lisas ta.
Kõivumägi teab, et tuleval aastal saab ta veel töötada.
Räpina vallas elav Siivi (perenimi toimetusele teada) on samuti näinud rohkem kui 70 talve. „Olen kogu elu raamatupidajana töötanud ning viimased 25 aastat ühes ja samas firmas,” sõnas ta.
Siivi sõnul on hea teada, et ta on eakana veel firmale vajalik.
„Plaanin tuleval aastal puhkusele jääda, sest puhata on ka vaja ning tervis vajab turgutamist,” märkis eakas proua. Siis on tal rohkem aega aiatöödele ja lastelastele pühenduda.
Liisu (nimi muudetud – toimetus) elab Võrumaal. Ta tunnistas, et jäi kella kukkumise järel kohe pensionile. „Sain nelja lapse emana kuuekümneselt pensionile jääda,” täpsustas ta.
Ometi ei jäänud ta nelja seina vahele, vaid hakkas kohe ennast käsitöö valdkonnas arendama, käima koolitustel ja tegelema vabatahtliku tööga.
„Saan nüüd soovijatele oma käsitööoskusi ja elukogemusi edasi anda,” sõnas Liisu. Ta lisas, et nii vabatahtlik töö kui ka oskuste edasiandmine annavad talle vajalikkuse tunde.
66aastane põlvalanna Helga (nimi muudetud – toimetus) ütles, et kui ta neli aastat tagasi pensionile jäi, puhkas pea pool aastat. „Seejärel hakkasin järjest enam igavust tundma, tahtsin kuhugi minna, aga peale kaupluste ja mõne sõbranna ei olnud kuhugi minna,” meenutas ta. Naine lisas, et väikelinnas korterielanikuna ei ole tal kevadest sügiseni ka omal maalapil nokitsemise võimalust.
Mõnekuuse otsimise järel sai Helgast koristaja ühes pisikeses firmas. „Olen selle tööga väga rahul, sest saan õhtul rahulikult omaette koristada ning keegi ei kiirusta mind tagant,” lausus Helga.
Ta käis varem proovimas, kas saab maasikate korjamisega hakkama, kuid juba esimese päeva järel selgus, et töö on temale väga väsitav.

Eakaid hinnatakse töökohtades

Kontoritöö on üks valdkond, kus töötamine põhjalikke oskusi omavale eakale üle jõu ei käi. „Praegu töötab Põlva vallavalitsuses kaks pensionieas spetsialisti,” sõnas Annely Eesmaa, vallavalitsuse avalike suhete spetsialist.
Ta lisas, et Põlva vallavalitsus väärtustab inimeste tööaastatega saadud tarkusi ja kogemusi. „Meie meeskonnas on kindel koht ka väärikate elukogemustel,” kinnitas Eesmaa.
Üle kümne aasta, neist kaheksa Võru Instituudis, juhina töötav Rainer Kuuba ütles, et hindab kolleege töö tegemise põhjal. „Vanusel ei ole mingisugust tähtsust ega tähendust, oluline on, et töö on korralikult ja hästi tehtud,” selgitas ta.
Kuuba märkis, et on elus kohanud päris palju neid, kes on küll kümneid kevadeid näinud, kuid neis on ikka veel sisemist tahet midagi ära teha.
„Teisalt olen näinud noori, kes on hingelt vanad ja mattunud ülepea muredesse, ning neis ei paista üldse tegutsemistahet,” tõi ta võrdluseks.
Moostes tegutseva osaühingu J. L. Katusemees juhatuse liige Jaanus Lõp ütles, et eakatele saab enam kindel olla, sest nad ei vaheta töökohti nii kiiresti kui noored. Viimased töötavad kuu firmas, siis lähevad mujale ja millalgi on nad ringiga taas tagasi.
„Eakad teevad mõnda tööd küll aeglasemalt, kuid see-eest korralikumalt,” tunnustas Lõp. Ta lisas siiski, et mõni töölõik ehituses on eakatele raskem.
Lõp märkis, et kui elujõulised eakad pikaks ajaks koju istuma jäävad, ei mõju see neile hästi.
Põllumajandusettevõtetes on ilmselt napilt eakaid tööl. „Farmitööd käivad eakatele üle jõu, sest vaatamata tehnika arengule tuleb farmis ka füüsilist tööd teha,” ütles Liia Tagel, kes on raamatupidaja-juhiabi Vardja masinaühistus, mis tegutseb Põlva vallas.
Statistikaamet avaldas hiljuti, et vanemaealiste ehk 50–74aastaste inimeste aktiivsus tööturul on kasvanud.
Käesoleva aasta III kvartalis oli vanemaealiste tööhõive määr 59,1%, mis on selle sajandi suurim. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga kasvas 50–74aastaste hõivatus 4500 inimese võrra.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:39:47