Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Läänepoolse pärandi kandjast idapoolse terrorini

Ajalooprofessor Aadu Must. Foto: Mari-Anne Leht

Laupäeval Navil toimunud ajaloopäeval kõneldi meie väga kaugetest esivanematest, lesknaiste rollist 17. sajandi algul ja läinud aastasaja terrorist ida pool.

Arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska märkis, et meie päritolu kohta alustati geneetikalaboris uuringuid 2013. aastal, DNA uuringud algasid 2007. aastal.
„Esemed, luud, DNA ja geneetilised uuringud annavad meie päritolust teavet,” täpsustas ta.
Eesti alal oli Pulli Pärnu jõe ääres asustatud juba 9000 aastat enne Kristust (eKr), kuid siinsel alal on inimesed püsivalt elanud 8500 aastat eKr.
Esimesed inimsäilmete leiud meie aladelt pärinevad 6500 eKr. „Aastate 6500–4000 geneetiline pilt meie aladelt sarnaneb Lääne- ja Kesk-Euroopast leituga,” sõnas Kriiska. Ta lisas, et neis leidudes puudub idapoolsetele küttidele-korilastele iseloomulik joon.
Tema sõnul oleme ikkagi läänepoolse pärandi kandjad, idapoolsed geneetilised mõjud on meie aladele hiljem tulnud.
„4300 aastat enne Kristust nägid meie esivanemad välja nagu kõik teisedki läänepoolsed asukad, paljudel olid sinised silmad, nahavärv oli tänapäeva põhjaeurooplaste omast veidi tumedam,” rääkis Kriiska.
3900 aastat eKr tuli Eesti ja Läti aladele uusi asukaid. 2800 aastat eKr toimusid Eesti ja Euroopa aladel taas suured muutused.
Professor Kriiska sõnul on tänapäeva eurooplased geneetiliselt ühtsed, kuna nad liikusid Euroopasse Kaspia ja Musta mere kandist.
Kõneldes arheoloogilistest väljakaevamistest, märkis professor, et välitööd moodustavad arheoloogide tööst 98%, sest leidudest saab mineviku kohta teavet. Paljud välitöödest on päästekaevamised, kuna vastavalt muinsuskaitseseadusele tuleb enne uue ehitise rajamist selle alust maa-ala uurida. Ta tõi näiteks päästekaevamised Tõnismäel Tallinnas: ”Sellel alal elasid 18. sajandist aednikud, kellel olid köetavad kasvuhooned.” Kriiska lisas, et aednikud toimetasid piirkonnas 1941. aastani.
„Kuigi meie alade kaugete asukate põlvnemise loos on veel teoreetilist, hakkab täpsem pilt neist järk-järgult selguma, sest geneetika annab arheoloogidele pidevalt uut informatsiooni,” hindas kuuldut võrumaalane Mati Kivistik.

Eestlastes eri rahvuste verd

Ajalooprofessor Aadu Must ütles, et kui üks või teine märgib, et tema kauge esivanem oli kas taanlane, rootslane või poolakas, on see tõsi.
Ta tõi näitena 17. sajandi esimesel poolel toimunud Rootsi-Poola sõja, mille tähtsamad lahingud olid Eesti ja Läti pinnal. Nii Rootsi kui ka Poola sõjaväes oli eri rahvusi.
„Kui lahing Lõuna-Eesti pinnal 1614. aastal lõppes, toimus tänu lesestunud naistele ootamatu pööre. Nad tapsid haavatuid röövima rutanud marodöörid ja viisid haavatud sõjaväljalt koju,” rääkis Must. Ta lisas, et just leseks jäänud naised päästsid 17. sajandi alguses eesti rahva. 1601. aasta katkust pääsesid vaid tööjõulised.
Teise olulise teemana käsitles professor Must ammuseid ülestähendusi: „1606. aastast pärineb Rootsi riigi varajasem vakuraamat, mis koostati, nagu ka hilisemad sellised raamatud, elanikelt maksude võtmiseks.”
17. sajandi lõpupoole hakkas Rootsi asjaajamist korrastama, mille tulemusena maksustati aiamaa, heinamaa jne.
19. sajandi alguses leidsid meie mõisnikud, et rootsiaegset maksusüsteemi tuleb ka mõisates rakendada, ning asuti uuesti kõike mõõtma ja kaardistama. Professor Musta sõnul pidasid maamõõtjad päevikut, mis on Läti ajalooarhiivis.
Võrumaa kohta on seal põnevat materjali, näiteks iga talu heinamaal ja kivil oli siis nimi.
Navi küla on mainitud 17. sajandi alguses. Koduloohuviline Tartu ülikooli tudeng Alvin Meltsov on koduküla ajalugu uurides märganud, et enam andmeid on 19. sajandi keskelt. „Professor Must tõi välja, et varasem aeg oli heitlik ja sellepärast on vähe häid allikaid,” lisas ta.
Veel käsitles professor Must ida poole minekut ja sealset terrorit. „Navi kandist läks Venemaale enam inimesi 1908. aastal,” ütles ta.
Terror tõmbas ida poole läinute elule kriipsu. Esmalt kuulutati kulakuks, siis tõsteti makse kümnekordselt, vangistati, lõpuks hukati.
„Üheks terrori läbiviijaks oli Eesti NSV kompartei esimese sekretäri Karl Vaino isa Genrihh Mihhailovitš Vaino, kes täiendas kulakuks kuulutamise reegleid selleni, et kodus koorelahutaja omaja on samuti kulak,” kõneles professor Must. Terroriga tapeti n-ö valest rahvusest 60 000 inimest.
Päeva korraldanud eurosaadik Ivari Padar ütles, et kes teab minevikku, mõistab ka tulevikku paremini. „Ajaloohuvilised said teavet maksude kogemisest arhiivideni,” lisas ta.
Kolmas ajaloopäev tuleb järgmisel sügisel.

 

 

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:32:15

Lisa kommentaar