Ballil. Foto: Andre Kaljumäe

On oma imeline hõng asjadel, mis on sündinud inimeste heast tahtest. Ka Kanepi gümnaasiumi sügisballi saatis see omamoodi lõhn tollel 23. novembri õhtul: veidike juukselakki ja puudrit, tossupilvi ja tassikooke, veidike elevust ja laiad naeratused. Ma tahaks loota, et see oli esimene sügisball ja meie olime kohal, et tunnistada uue traditsiooni sündi. Sest uus see kõik meie jaoks oli, midagi verivärsket ja uljast.

Meie ball oli nagu tükike muinasjuttu, see hetk, kui räbalates Tuhkatriinu muutub printsessiks või siis argisest spordisaalist saab pidulik ballihall. Meil ei olnudki aga ühtki haldjast võõrasema, kes oleks oma võlukepikest vehkinud. Meil oli Kristel Uiboupin, kes julges unistada, ja Urmas Kivirand, kes värvis aerosooliga kümme tundi puid valgeks, meil oli kümnes klass, kes oli nõus neljapäeva hilisõhtul Queeni saatel saalis tööd tegema, ja üheksas klass, kes tegi oma kohvikupidamise oskustega suurtele äridele silmad ette, ja meil oli õpilasesindus, ja meil olid kõik need abivalmid õpetajad, ja meil oli Siret Konsa ja noortekeskus, ja meil oli nii-nii palju abi.
Ja oma esimest balli ei unusta ma iial. Mäletan oma sõpradega nägusid, kui me lava ees Laura Põldvere laulude saatel üha edasi ja edasi keerutasime, kingad juba ammu minema heidetud. Või siis meenutan ma seda, kuidas me täiest kõrist Kapriizile kaasa laulsime. Kindlasti meenutan meelsasti meie õhinat, kui tervitasime Luunja, Räpina ja Värska koolinoori või istusime oma tooliserval, kui kuulutati välja balli kuningas ja kuninganna. Juhuslikult läks nii, et meil oli kaks kuningannat, Elis Opmann Luunjast ja Maris Haavapu meie oma koolist, ning üks kuningas, Egon Puksa Luunjast. Monarhidest igatahes puudu ei jäänud. Lõppude lõpuks oli see kõik nii ilus, valged tulukesed ja sefiiri tassikoogid, kleitide siidkangad ja viksitud kingad, punane vaip ja klaasist pokaalid.
On oma imeline hõng asjadel, mis on sündinud inimeste heast tahtest. Seega suur tänu meie imelistele õhtujuhtidele Priit ja Marion Strandbergile, suur tänu meie fotograafile, kes suutis panna igaühe ennast kaunina tundma, suur tänu Kanepi aiandile, kes tõi lilleõied meie peole, ja suur tänu Põlva tarbijate ühistule ja Inkris Projektile, kes hoolivad ka meie väikesest koolist, ja suur tänu Rõngu Mahlale, kes tõi joogi meie lauale, ja suur tänu Sefiiritortidele nende imeliste kookide eest.

 

Autor: Kadri Kalve, Kanepi gümnaasiumi 11. klassi õpilane
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:21:09