Vastulause

Vt ka LL 22.11, „Ametnikud kantisid Kagu-Eestist ära neli miljonit eurot“.

Mõistame, et toetusest ilma jääjate meel on mõru, kuid süüdistada EASi töötajaid selles on äärmiselt ebaõiglane, ning väide, et ametnikud on raha kuskile ära kantinud, loob mulje, nagu tegevus olnuks suisa ebaseaduslik. Sellega ei saa EAS kuidagi nõustuda.
Igale maakonnale planeeriti konkreetne osa kogu meetme eelarvest. Iga maakond sai esitada taotlusi vastavalt oma maakonna tegevuskavale kahes voorus, mille eelarve tekkis maakonnale planeeritud summa kaheks võrdseks osaks jagamisega kummagi vooru jaoks.
Lisaks summade jagamisele maakondade vahel koostati projektide hindamiseks metoodika, mille kooskõlastas ministeerium. Sellega nähtigi ette eelkõige see, et olenemata võimalustest, mis eelarvega loodi, peavad raha saama siiski need projektid, mis läbivad hindamise positiivselt.
Ei ole võimalik ega vastutustundlik raha laiali jagada projektidele, mille mõju toetuse andmise eesmärkidele ei ole piisav, või projektidele, mis on tehniliselt nõrgalt ette valmistatud. Taotlusvoorude tulemused näitavad, et kõik maakonnad ei ole saatnud hindamisse samal tasemel projekte. Kogu toetus on olnud suunatud Eesti regionaalsele arengule väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi ning sellest lähtuvalt on toetus ka pärast ümberjagamist oma eesmärke täitnud.
EASil ei ole õigust toetuste mitterahuldamise otsuseid kolmandatele isikutele avaldada, kuid kõik taotlejad on meilt saanud detailse tagasiside selle kohta, mis olid konkreetse projekti tugevused ja nõrkused. Seega soovitame küsida rahastamise mittesaamise põhjuseid taotlejatelt.
Tahame meelde tuletada, et kogu toetuse andmise protsess on kirjas piirkondade konkurentsivõime tugevdamise määruses ning määruse viimased muudatused on riigihalduse minister kinnitanud juba septembris 2017.
Projekte hinnati üle-eestiliselt ühtsete kriteeriumide alusel (sh on ka hindamismetoodika avalik) ja järelejäänud vabad vahendid tuli kasutusele võtta. Kuna vahendeid oli vähe ning osas maakondades esitati rohkem tugevamaid taotlusi, leidis ministeerium, et reservvooru moodustamine üle-eestilise pingereana on kõige otstarbekam.
Kui keegi ei olnud rahul oma taotluse hindamise tulemusega, tulnuks otsus vaidlustada (viide vaidlustamise võimalustele oli toodud kõigis otsustes).
Juhiks tähelepanu ka sellele, et määruse ja määruse muudatused (millega on määrusesse sisse toodud reservvooru mõiste) kinnitab riigihalduse minister, niisiis tegemist ei saa mingil juhul olla ametnike käigu pealt välja mõeldud plaaniga raha kuhugi ümber kantida.
Lisaks juhime tähelepanu, et kokku ei saa segada ja omavahel võrrelda Euroopa Liidust saadavat toetust (piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede), millel on oma konkreetsed tingimused, ja planeeritavat riigieelarve rahastusega Kagu-Eesti programmi.

 

Autor: Kadri Peetersoo, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kommunikatsioonijuht
Viimati muudetud: 29/11/2018 09:06:12