Mardisandid. Foto: Kati Taal

Arvatakse, et mardi- ja kadrisandid on tulnud siia kaugelt teispoolsusest ja endale maski ette pannes kehastavad nad meie esivanemate hingi. Mardisante oodatakse, kuna nendelt saadakse õnnistust ja väge igapäevasele elule. Meile toovad mardisandid õnne, vastu saavad ande.

Mardisandiks on varasemalt käinud täiskasvanud mehed ja noored. Tänapäeval käivad marti jooksmas ka lapsed. Mardid ja kadrid käivad ringi peredena, kus on palju erinevaid tegelasi.
Kõige tähtsam on mardiisa või kadriema, kes juhib kogu seltskonda ja annab martidele-kadridele loa tantsida, laulda, küsida mõistatusi või mängida pilli.
Mardipere liikmed riietatakase tavaliselt meesteks või loomadeks, nad on karused, tumedad, mustad ja lärmakad. Võta kaasa kindlasti: Kasukas, Vitsakimp, Õnne viskamise kotike.

UKSE TAGA. Mardirongkäik alustab laulmist juba enne ukse taha või maja juurde jõudmist. Laul kestab nii kaua kuni mardid on tuppa sisse saanud.
Enne sisselaskmist mardid kraapisid vitsaga vastu ust, käisid ümber maja ja koputasid akendele.
Ukse taga kolistasid mardid kellasid, lärmasid ja palusid lauluga sisselaskmist.

KUI EI LASTA TUPPA.
Kui aga pererahvas on kodus ja ei lase palumisest hoolimata sanditajaid sisse, võib välja mõelda mõne vingerpussi või natuke sajatada (“jäägu te kodu kopitama”). NB! Väga ohtlikke ja kurja mõjuga sajatusi ära niisama kasuta - sõnadel on suur võim!

TOAS.
Mardikombestiku tegevused on: santide tuppa tulemine lauluga, vitsadega tervise toomine
õnne sisseviskamine, mardiisa tutvustab mardiperet, pererahva oskuste kontrollimine (mõistatused, vanasõnad jne), martide oskuste näitamine (laulud ja tantsud), pererahva tänamine, andide küsimine teele minekuks, järgmiste santide väljakuulutamine, lahkumine lauluga.
Kui seltskonnas on mardihobune saab mängida hobuse kooletamise ehk suremise mängu. Selles mängus hobune kepsutab mardiisa käsul mööda tuba ringi, hirmub rõõmsalt ja lööb takka üles. Järsku väsib ja kukub suure kolinaga põrandale kokku. Mardid hädaldavad ja püüavad hobust ülesse aidata, teda elule turgutada, ise sealjuures pererahvaga nõu pidades. Mardiisa käsib pererahval tuua hobuse jaoks kaeru ja leiba ning mitme erineva maiusega meelitamise järel võtab hobune lõpuks jalad alla ja kargab rõõmsalt ülesse. Hobuse turgutamiseks toodud maiused rändavad kotimehe kotti.

ANDIDE KÜSIMINE.
Kui oskused on kontrollitud ja osavused ette näidatud, võib küsida pere käest ande (NB! ümbernurga, mõistukõnes: näiteks saabaste kriuksumise vastu, soku rahustamiseks, pika tagasitee üle elamiseks, jalgade ja käte soojendamiseks, hambavalu leevendamiseks jne.)
Mardiandideks sobivad kõiksugu toiduained: liha, vorst, oad, herned, kaalikad, jahu, tang, leib, sepik, õunad, pähklid, kommid, esemed: villad, lõngad, kangad, vööd. Martidele antakse ka raha, mis tähendab peamiselt metallraha ehk õnnemünti.
Raha andmine on sümboolne.
Küsi pererahva käest näiteks, et “mart tahab kulda kopikida” ning käsi mardihanel kulbi sisse raha vastu võtta. Raha eest tuleb tänada. Usuti, et raha andjal ja saajal kasvavad siis terved hambad, mis sama tugevad kui saadud metallmünt.

TÄNAMINE JA HEAD SOOVID.
Mardisant on õnne tooja! Pererahva tänamine ja õnne soovimine on väga oluline osa mardiks käimisest. Ilma tänamiseta ei tohi pere juurest lahkuda. Igat pere liiget tuleb tänada isiklikult, soovides talle just temale vajalike soovide täitumist. Kuid alati võib soovida ka kõikidele kõikvõimalike mõeldavate soovide täitumist. Soovida võiks näiteks: vilja-, laste-, abielu- ja tööõnne, uue auto õnne jne.
Enne äraminekut kuulutavad mardid ja kadrid välja järgmised sanditajad. Seda võib teha näiteks mardiisa käsu peale üheskoos kooris hõigates. Mardid kuulutavad välja kadrisandid: ”Nüüd meie, mardisandid, kuulutame välja - kahe nädala pärast on kadrid!” Kadrid kuulutavad välja jõulusandid:
”Nüüd meie, kadrisandid, kuulutame välja - nelja nädala pärast on jõulud!

Mardipaev.com

Käes on santide aeg!

Sandid toovad peresse õnne, teevad nalja, nende kaudu hoiame sidet kadunud aegade ja esivanematega, nii uskus vanarahvas. Tänapäeval on sanditamine lõbus tegevus, lisandunud on tänapäevaseid tegelasi, sandikeste küsitud mõistatused ja lauldud laulud tänapäevased. Ajad on muutunud, mardisandid jäänud! Reedel, 9. novembril joostakse üle Eesti üheskoos marti, et see vana komme ei kaoks ja alles püsiks meile nii vajalik side olnu, oleva ja tuleva vahel. Abiks on kodulehekülg mardipäev.com ja FB Hakkame santima. Mõned kiirnõuanded neile, kes veel kahtlevad – kas ikka oskan.

Mardilaulude viise on mitmeid ja sõnadki varieeruvad. Allpool olev laul on pärit Karula kihelkonnast Mõniste kandist.

Sandid paluvad sisselaskmist:
Laskõ sisse mardisandi´, marti, marti
Mardi´ omma´ kaugõst tullu
Üle pikä pilliruu
Läbi kallõ kastõhaina
Üle suu sipa, sopa
Läbi lumõ lipa, lopa
Mardi varba´ valutasõ´
Mardi küüdse´ külmetäse´

Kui sisse oli saadud, pidi pererahvast kiitma:
Tan om rikas pererahvas
Tan om lahkõ pererahvas
Tan om korstna´ kullalidsõ´
Ussõhenge´ hõbõhõdsõ´

Kui jutud aetud ja naljad tehtud, pererahvas oma töödest ja tegemistest aru andnud, tuli soovimise aeg:
Viska tarrõ viläõnnõ
Katusõlõ kar´aõnnõ
Edetarrõ eideõnnõ
Tagatarrõ taadiõnnõ
Põllõ ala latsõõnnõ
Moro pääle muidu õnnõ

Siis meenutasid sandid ande:
Pereesä heldekene
Pereimä lahkõkõnõ
Aja´ tii aida mano
Kae´ tii kelder mano
Murra´ aidast leevämuru
Lõika keldrest lihalipsu´

Ja kindlasti tuli pererahvast tänada:
Tan om lahkõ pererahvas
Tan om helde pererahvas
Aitümä, pereesä
Aitümä, pereimä
Olku terve´ pereesä
Olku terve´ pereimä
Olku terve´ latsõksõsõ´
Olku terve´ loomakõsõ´

Aga kui sisse ei lastud, sajatati ukse taga:
Muil om keldren võiupütü´
Tan om keldren näläroti´
Tulku susi kar´a pääle
Kusku pini kaivu pääle

Siiri Toomik, „Hakkame santima!” Võrumaa eestvedaja

Osale kogumiskonkursil „Märka marti!“

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ toimub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üle-eestilise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel. Konkursile on oodatud fotod, lühifilmid ja lood kohalikust sandijooksmiskombestikust neljas vanusegrupis algkoolilastest täiskasvanuteni. Konkurss kestab 1.11.–05.12.2018.
Konkursitööd saata veebilehe kaudu: https://www.parandiaasta.ee/marka-marti/. Publik saab oma lemmiku valida 6.–13. detsembril interneti teel hääletades.
Konkursile laekunud töid hinnatakse neljas vanusegrupis: algklassid; põhikool; gümnaasium; täiskasvanud. Võitjad kuulutatakse välja detsembri lõpus ning neile on auhinnad. Väljavalitud fotodest koostatakse kalendrid ja rändnäitus, mis hakkab käima mööda Eesti eri paiku.
Lisainfo: Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus), kogumiskonkursi koordinaator; 5850 7506; leelo.viita@rahvakultuur.ee.

Kagu-Eesti mardipeod

8. novembril kell 19 mardipidu Leevi rahvamajas. Krugovina ja kohalikud kollektiivid.

9. novembril kell 19 mardipidu Mooste folgikojas. Paberits & Tirmaste, Keris, Krugovina. Ühistants, musitseerib Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi.
Mardipulma läbimäng ja üllatused.

9. novembril kell 16.30 Võru lasteaia- ja algklassilaste mardipidu Võru spordikeskuses.

10. novembril kell 18 mardipidu Kanepis, Krugovina ja valla kollektiivid.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/11/2018 10:15:47