Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Väljaõpe on kaitseliitlastele tähtsaim

Jaano Mägi (vasakul) tänavu Siilil. Foto: KL Põlva malev

Eeloleval pühapäeval tähistavad sajad kaitseliitlased üle Eesti Saku Suurhallis organisatsiooni 100. sünnipäeva. Piduliku ürituse muusikalises osas esineb teiste seas ka Põlva maleva kaitseliitlaste meesansambel Digilaik.

Kui enamik kaitseliidu malevatest on pidanud või peab tänavu 100. sünnipäeva, siis Põlva malev saab tuleva aasta 22. märtsil alles 29aastaseks.
Võibolla just tänu maleva noorusele on siin palju aktiivseid kaitseliitlasi, kes suhtuvad väljaõppesse ja õppustel käimisse tõsiselt. Maleva ligi poole tuhande kaitseliitlase keskmine vanus on 41 aastat.
„Kõik õppused on meile olulised, kuid parimad on need, kus osalejaid palju, sest siis saad kõikidest planeeritud nüanssidest osa,” sõnas Jaano Mägi, kes on malevas neljandat aastat.
Tänavu oli temale olulisim 10päevane osavõtt suurõppusest Siil. „Põnevaks tegi osalemise see, et sattusime kogu aeg „vaenlasega” kokku,” meenutas Mägi. Ta lisas, et õppustelt saab enam kogemusi siis, kui on kogu aeg tegevusi. Siilil sai osa Põlvamaa kaitseliitlasi ka linnalahingu kogemused Valgas ning lisaks nähti omapärast Lõuna-Eesti maastikku.
Malevast käis Siilil ligi 300 inimest. Oli neid, kes olid vaid päeva, kuid kõige pikemalt, kaks nädalat, osales maleva pealik kapten Raivo Pehk.
Kaitseliitlased võivad relvi kodus hoida. „Hädaohu korral olen peale teatamist kümne minuti pärast täisvarustuses staabis,” lausus Mägi.
Väikeettevõtjana tegutsev Mägi sõnas, et talle meeldib maleva staabimajja ka jutuajamiseks sisse astuda, sest kaitseliitlaste vahel on ühtekuuluvustunne ehk sisemine side.
„Vaevalt ma kaitseliitu oleksin jäänud, kui majja tulles pean kogu aeg au andma,” hindab Mägi sõbralikku õhkkonda ja seda, et on malevast leidnud inimesed, kes mõtlevad ja tegutsevad ühise asja eest.
„Õppustel sõbralikkust olla ei saa, seal peab toimima ainult käsuliin,” on Mägi kindel, nii nagu selleski, et militaarse väljaõppega mehi on igasse maakonda vaja, sest nemad saavad pakkuda turvatunnet.

Maleval oma ansambel

Mägi meenutas, kuidas ta üle nelja aasta tagasi kolme sõbraga kaitseliitu astumist arutas: „Olin ajateenistuse läbinud ja pikalt militaarvaldkonnast eemal, aga mul olid kaitseväes teenimisest alles vaid positiivsed mälestused ning peagi olimegi sõpradega kaitseliidus.”
Kapten Pehki sõnul on Jaano Mägi üks, kes on malevasse kutsunud uusi ja aktiivseid liikmeid, ja ta oli maleva ansambli Digilaik asutamise eestvedajatest.
Malevas käib juba kolm aastat koos kümneliikmeline meesansambel Digilaik. „Osa meestest soovis teha õppustevälisel ajal midagi ühiselt ja nii meie ansambel sündiski,” meenutas Mägi.
Mehed käivad septembrist märtsini koos kord nädalas ja on siiani esinenud oma maleva üritustel ning Põlva päevadel.
Viimased nädalad on ansambli liikmetele olnud tihedad, sest eeloleval pühapäeval esinevad nad Saku Suurhallis pidulikul aastapäevaüritusel, kus laulavad Singer-Vingeri repertuaaris olnud „Valvuri laulu”. Neid saadab teise noore maleva, Jõgeva maleva orkester, millega on koos Tormas harjutatud.
Ansambli liikmed on uhked ka ilmunud plaadi üle, millel on Mägi sõnul isamaalised laulud rokivõtmes. Eriti hea meel on tal sellest, et plaat on lindistatud Eesti ühes hinnatuimas stuudios Clockwork Tartus.
„Plaat on meie kingitus Eesti riigile ja kõigile kaitseliitlastele,” ütles Mägi.

Laagritest vajalikke oskusi

Kaitseliitlasest noorkotkaste maleva pealik Janno Simso astus organisatsiooni nii tänu oma noorkotkast pojale Oskarile kui ka maleva miinipildujarühma ülemale Lauri Lutsarile. „Nemad olid minu motiveerijateks, usaldasin ja usaldan neid,” täpsustas samuti väikeettevõtjana tegutsev Simso.
Vastse-Kuuste noorkotkaste rühma pealikuna korraldab ta rühma poistele laagreid, viimane neist oli oktoobri lõpus, mil toimus kaardi järgi rännak-orienteerumine, jõe ületamine ja lõkke süütamine ning pärast õpiti mõõdulindita pikkusi mõõtma.
„Laagrid poistele meeldivad, nii tegevused kui ka nende järel telgis hilise ajani jutuajamine,” sõnas Simso. Ta lisas, et laagrid on poistele vajalikud, sest nad omandavad seal eluks vajalikke, seinast seina oskusi ning poistes kinnistub terve vaade elule.
Noorkotkaste maleva pealik tunneb heameelt poiste edust: „Kui poisid saavad üleriigilisel võistlusel hea koha, nagu mullu esimese koha matkamängus ja tänavu neljanda koha noorte olümpial, teeb see ka mulle rõõmu.”
Noorkotkad, kelle isa on kaitseliidus, astuvad suurema tõenäosusega ka kaitseliitlaseks – kes kohe, kes aastate möödudes.
Põlvamaal on praegu 17 rühmas kokku ligi 250 noorkotkast. Aastas langeb vanuse tõttu 40 noormeest noorkotkaste ridadest välja ja sama palju ka liitub.
Organisatsioon sündis 1993. aasta maikuus, kui Leevi rühma poisid lugesid noorkotka tõotuse. Maakonna noorkotkastel oli kaitseliidu juubeliaastal samuti oluline tähtpäev.
Kaitseliidu suure tähtpäeva eel tänab ja tunnustab maleva pealik homme 70 tublit kaitseliitlast maleva staabis. „Kaitseliitlased peavad tunnetama enda vajalikkust ja neid tuleb ära kuulata,” ütles tänavu juulist pealikuna teeniv kapten Pehk.


Lasketiir silmapiiril, põhirõhk väljaõppel

Kapten märkis, et oma lasketiiru puudumine teeb Põlvamaa kaitseliitlaste väljaõppe veidi probleemseks, sest Uniküla lasketiir Tartumaal jääb neile kaugeks. Võrumaale Tsiatsungõlmaale ja Nurssi on küll lühem tee, aga neile harjutusväljakutele aega saada on keerulisem, sest neil harjutavad nii kuperjanovlased kui ka Võrumaa kaitseliitlased.
„Õnneks on maakonna detailplaneeringus lasketiir ette nähtud Kõnnu külla Räpina valda,” märkis maleva pealik. Ta lisas, et nii plaanitava tiiru lähedal elavad inimesed kui ka Räpina vallavolikogu on sellega päri.
Kui kõik läheb kava järgi, on Põlvamaa kaitseliitlastel oma lasketiir viie aasta pärast.
Põlva maleva staap asub Nõukogude ajal ehitatud kahekorruselises väikeses kortermajas, kus ruumi napib. Praegu käib maja keldri- ja soklikorruse rekonstrueerimine ning seejärel ei peaks vesi enam keldrisse pääsema.
Vaba pinda staabimaja ümber on samuti vähe, nii et sõidukid tuleb parkida kaugemale.
„Maleval on kohaliku päästeameti juures paari laohoone ja aiaga piiratud kinnistu, kus paiknevad ka meie militaarsõidukid,” märkis kapten Pehk.
Unistustes võib küll mõlkuda uue staabimaja kerkimine kinnistule, kuid kaitseliitlastele on tähtsam väljaõpe. „Kaitseliitlasi motiveerib väljaõppepäevade korralik ettevalmistus, teiselt poolt ka võimalus osaleda organisatsiooni pidulikel üritustel,” sõnas maleva pealik.
Praegu jagunevad maleva kaitseliitlased Põlva malevkonna ja Räpina üksikkompanii vahel, aastakümneid tagasi oli seis sootuks teine.
Eesti Vabariigi esimesel kahel aastakümnel ei olnud Põlva maakonda ja mõistagi ei saanud siis siin kaitseliidu malevat olla, kuid kaitseliitlased tegutsesid selleski piirkonnas.
„Nüüdse Põlvamaa territooriumil tegutsenud Põlva ja Kanepi malevkond kuulus Võrumaa ning Vastse-Kuuste ja Räpina malevkond Tartumaa maleva koosseisu,” teab kapten Pehk.
11. novembril 1918. aastal alustas kaitseliit avalikult tegevust, olles toona ainus ajutise valitsuse käsutuses olev relvajõud.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 08/11/2018 09:57:54

Lisa kommentaar