Küsitlus

Mida teed, kui näed vandaali tegutsemas?

Ilm täna
Võru
15°
Põlva
13°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
12°
Tõrva
12°
Võru
23°
Põlva
23°
Otepää
22°
Tartu
23°
Antsla
22°
Valga
23°
Räpina
23°
Tõrva
23°
Võru
24°
Põlva
24°
Otepää
24°
Tartu
24°
Antsla
24°
Valga
22°
Räpina
23°
Tõrva
23°

Tartu maakohus: Kompromiss ei tähenda seda, et üks kohtusse pöördunud pool võidab või teine kaotab

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Kohus tegutseb menetluse läbiviimisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. Sama seaduse paragrahvi 4 lõige 4 ütleb, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.
Kompromiss ei tähenda seda, et üks kohtusse pöördunud pool võidab või teine kaotab. See tähendab, et pooled sõlmivad omavahel vaidlusaluses küsimuses õigusrahu ehk kokkuleppe, et nad omavahel tekkinud probleemis enam edasi ei vaidle. Samas seaduses ongi selleks ette nähtud ka teisi nn vastutulekuid, näiteks et (TsMS paragrahv 150 lõige 2 punkt 1 järgi) kompromissi sõlmimise korral tagastatakse hagejale tema taotlusel pool menetluses tasutud riigilõivust, pooled võivad ise lühendada või välistada kaebuse esitamise õiguse.
Antud juhtumi puhul määras kohus eelistungi ehk et kohus korraldas istungi selleks, et valmistada ette asja arutamine põhiistungil. Nii nagu eelistungil ei hinda kohus ka põhiistungil tõendeid, vaid arutab pooltega vaidluse olemust ja menetluslikku olukorda. Seega on poolel ennatlik oodata, et kohus kas eel- või põhiistungil avaldaks, milliseid hinnangud ta poolte esitatud tõenditele annab.
Toimunud istungil lahendas kohus poolte taotlusi, sealhulgas ka artiklis märgitud kohtus pettunud poole esiletoodud asjaolude kontrollimiseks (tunnistaja ülekuulamine).
Nõustuda ei saa väitega, et kohus ei arvestanud menetluslikku olukorda arutades teise poole vastuväidetega. Vaidluse pool esitas kohtule andmed erinevate rendifirmade rendiautode maksumuse kohta. Kohus selgitaski pooltele, et isegi juhul, kui kohus asja arutamisel leiab, et hagi tuleb rahuldada, saab väljamõistetava kahju hüvitise suuruseks olla 350 eurot, mitte hageja nõutud summa. Kohus lähtus siinkohal rendiautode keskmisest rendihinnast.
Selgusetuks jääb, milles seisnes kohtu survestamine. Ka artiklis on Marju selgitanud, et kui ta soovis võimaliku kompromissi osas arvamuse avaldamiseks rohkem aega, siis see talle ka võimaldati ja ta ei pidanud ütlema oma lõplikku seisukohta kohe istungil. Iga menetlusosalise valida on, kas ja kellega ta istungite vahelisel ajal nõu peab või õigusnõu küsib.

 

Autor: Tartu maakohus
Viimati muudetud: 08/11/2018 09:34:43

Lisa kommentaar