Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eesti kinnisvaraturg pole sugugi lootusetu

Maa on hinnas. Foto: Ülle Harju

Maa-ameti värske statistika manab Kagu-Eesti korteriturust masendava pildi: ajal, mil Eesti korteriomandite ruutmeetri mediaanhind on purustanud kõigi aegade rekordi, jäävad siinsete korterite hinnad sellest kaugele maha. Kuid see pilt on üsnagi petlik.

Käesoleva aasta esimesel poolaastal tõusis korteriomandite ruutmeetri mediaanhind Eestis 1366 euroni, mis on kõigi aastate kõrgeim tase.

Kagu-Eesti korteriomandite ruutmeetri mediaanhind (ehk hind millest pooled tehingud on tehtud kallima ja pooled odavama hinnaga) moodustab aga vaid murdosa sellest. Põlvamaal oli vastav näitaja tänavu 218, Võrumaal 350 ja Valgamaal kõigest 93 eurot. Ja seda ajal, mis Eestis kinnisvaraturg täielikult huugab.

Kuid see on vaid pool häda. Võrreldes viimase kinnisvarabuumiga 2007. aastal on korteriomandi hinnad teinud siinkandis tuntavat vähikäiku. Nii oli korteriomandi ruutmeetri mediaanhind 2007. aastal Põlvamaal 342 eurot, Võrumaal 517 ja Valgamaal 242 eurot.

Kagu-Eesti kinnisvarale spetsialiseerunud Eramu Kinnisvara maakler Arno Simpson aga olukorda süngetes toonides ei näinud. “Mina ütleksin nii, et siinsed hinnad pole jõudnud lihtsalt veel 2007. aasta tasemele,” rääkis ta. “Näiteks Põlvas on väga aktiivne kinnisvaraturg, kus võib isegi öelda, et nõudlus ületab pakkumise.”

Maausku investorid või sees

Eriti võivad oma kinnisvarainvesteeringuga rahul olla need, kes on ostnud Kagu-Eestis metsa- või põllumaad. 2007. aastal oli Kagu-Eestis metsamaa mediaanhind 1560 eurot hektari kohta, 2018. aastal on see aga tõusnud juba 3067 euroni.

Veel kiirema tõusu on läbi teinud haritava maa hind. Kui 2007. aastal oli Kagu-Eestis haritava maa hektari mediaanhind 885 eurot, siis tänavu oli juba 3446 eurot hektari kohta.

Teisisõnu on investeering Kagu-Eesti põllumaasse taganud kümnendiga ligi neljakordse tootluse ja investeering haritavasse maasse on täiesti arvestatava tootlusega ka teiste Eesti maakondadega võrreldes.

Arno Simpson lisas, et kui eelmise kinnisvarabuumi ajal läksid kaubaks peaasjalikult suuremate keskuste läheduses olevad põllumaad, siis nüüd ostetakse ka maakondade äärealadel olevaid põllu- ja metsamaid.

“Võib öelda, et nõudlus on Kagu-Eestis kõige järele ja mina küll siinset kinnisvaraturgu süngetes toonides ei näe,” tõdes ta.

Eesti kinnisvaraturg aegade tipus

Maa-ameti andmetel tehti Eestis korteriomanditega 2018. aasta esimesel poolaastal 11 234 tehingut kokku 825 miljoni euro eest. Oodatavalt oli nii tehinguaktiivsus kui ka -koguväärtus suurim Harju maakonnas, kus toimus üle poole kõikidest Eestis tehtud tehingutest ning nende koguväärtus moodustas 79 protsenti (652 miljonit) kõikidest tehingutest.

Kõikide tehingute ruutmeetri mediaanhind jõudis käesoleva aasta esimesel poolaastal 1366 euroni, mis on 12,5% kõrgem kui aasta tagasi. See on ühtlasi ka läbi aegade kõrgeim mediaantase.

Eesti korteriomandite ruutmeetri mediaanhind Tallinna tehinguid arvestamata oli 642 eurot. Harju maakonna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind oli 1692 eurot, Tartu maakonnas 1329 eurot, Pärnu maakonnas 999 eurot ja Ida-Viru maakonnas 209 eurot. Kõrgeim korteriomandi ruutmeetri mediaanhind oli Tallinna kesklinnas – 2358 eurot.

Allikas: maa-amet

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 01/11/2018 09:37:14

Lisa kommentaar