Korstnapühkijaid on viimastel aastatel ohtralt juurde koolitatud, korstna otsas näeb aga ikka vanu tegijaid. Foto: Ülle Harju

Eestis koolitab töötukassa ühelt poolt massiliselt korstnapühkijaid, kulutades selleks maksumaksja raha, teiselt poolt valitseb mitmel pool korstnapühkijate põud, nii et inimesed ei leia omale korstna puhastajat.

Viimaste aastate jooksul on töötukassa ärgitusel ja rahastusel lisandunud korstnapühkijate perre korraga palju uusi tegijaid. Praeguseks on suurem osa neist korstnapühkijate ridadest taas kadunud. Miks see nii on?
Eestis kutselisi korstnapühkijaid ühendava Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Hillimar Heinroos räägib, et aastatel 2015–2016 tuli turule ligi 150 uut korstnapühkijat. Kuna korstnapühkijakoolitus maksab tema sõnul ligi 2000 eurot, siis oletatavasti omandas enamik inimestest kutse töötukassa raha eest.
„See on meie silmis mõttetu raha raiskamine, kuna reaalselt jääb sellele tööle kümme inimest,” põrutab Heinroos, kes võtab ise eksameid vastu aastas 60–90 inimeselt.
Heinroos räägib, et on mõelnud, et peaks minema töötukassasse ja ütlema neile, et ei ole mõtet lihtsalt neid koolitusi vorpida. Kui mitmel pool pole kutselistel korstnapühkijatelgi niipalju tööd, et ära elada, siis mida need algajad veel teevad. „Töötukassa peaks erialaliidult uurima, kas tööturule oleks vaja juurde uusi korstnapühkijaid või mitte, ja selle teadmisega ka vastavalt arvestama,” lisab Heinroos.
Töötukassa pakutav korstnapühkimise algõpe ehk 3. tase tähendab seda, et uus tulija tohib teenindada ainult eramaju. Ent paljud maapiirkondade elanikud puhastavad korstnaid ise ja seetõttu on turule tulek keeruline. Siis otsustataksegi tegeleda millegi muuga kui korstnate puhastamisega.
Korstnapühkija esimene kutsetunnistus ehk 3. tase kehtib 10 aastat. Kolm aastat pärast tunnistuse saamist võib minna 4. taseme eksamile, et saada ka kortermajade korstnaid puhastada.
Praeguseks on tuletõrjeliit väljastanud korstnapühkija kutsetunnistusi umbes 400, millest 150 on esmased (tase 3).

Töötukassa: meil on teised andmed!

Töötukassa Põlva osakonna juhataja Katri Mandel kinnitab, et 2015. aastast alates on töötukassa toel üle Eesti koolitatud (lõpetanud) 57 korstnapühkijat (sh Põlvamaal üks ja Võrumaal kuus).
„Praegu on kutseeksam hind 156,20 eurot, kutse andjaks on Eesti Tuletõrjeliit,” ütleb ta. „Kui kutseeksamil on kindel hind, siis korstnapühkija hind sõltub pakkujast. 2018. aasta alguses oli näiteks Tallinna Ehituskoolis hinnaks 1743,80 eurot. Samas on Põlva- ja Võrumaa kliendid eelnevatel aastatel käinud 895eurostel koolitustel.”
Tuleohutuse seaduse järgi peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija tõend, vähemalt iga viie aasta tagant peab ka eramajade korstnaid pühkima kutsetunnistusega korstnapühkija. „See kasvatas vajadust ka kutseliste korstnapühkijate järele,” leiab Katri Mandel. „Kui inimeste teadlikkus tõuseb, siis nad lasevad kutselisel korstnapühkijal oma maja korstnaid tihedamini pühkida kui seadusega nõutav, mis omakorda suurendab vajadust teenuse järele. Suur tänu ka Korstnapühkijate Kojale, kes teema tõstatas. Kindlasti kutsume nad sel teemal endale nõu andma.”

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 01/11/2018 09:24:55