Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Külaelu eestvedajad kritiseerivad haldusreformi tagajärgi

Taheva kandi külades käib tegus elu, aga valla toetust tunnetavad külaelanikud varasemast vähem. Foto on illustratiivne Foto: Taheva külade selts

Mida suurem vald, seda vähem väiksemate ja kaugemate piirkondadega arvestatakse, tõdevad mitmed kogukondade eestvedajad pärast esimest suurvalla-aastaringi, tõdemust toetab uuring.

„Valga vald tegi jahmatava otsuse, et ei anna meie külade arengukava koostamiseks sentigi,” märkis endine Taheva vallavanem, praeguse Valga suurvalla volikogu ja Taheva valla külade seltsi juhatuse liige Monika Rogenbaum. Valga linnast ja ümberkaudsetest väikevaldadest moodustatud suurvald on üks, mille äärepiirkondade elanikud pole haldusreformi tagajärgedega rahul.
„Kas 300 euroga Taheva piirkonna külade toetamine käib Valga vallale üle jõu?” küsis nördinud Rogenbaum, kes saatis vallale ka protestikirja, et külade selts esitas vallale rahataotluse vastavalt kehtivale mittetulundusühingute toetamise korrale juunis, sai aga vastuse alles 114(!) päeva pärast – eitava. Lisaks soovitas kolme kuu pärast vastanud vallavanem taotleda toetust novembri lõpus avanevast taotlusvoorust – valla MTÜde vahel on plaanitud laiali jagada 8000 eurot. Külade arengukava valmimise kokkulepitud tähtaeg jõuab aga enne kätte.
„Tegemata siiski midagi ei jää,” märkis Monika Rogenbaum ja lisas, et kohalikud panevad puuduoleva 300 eurot ise kokku. „Võrdluseks tasub aga meelde tuletada, et enne ühinemist toetas iga liitunud tilluke vald külaliikumist Valga vallaeelarves plaanitud 8000 euroga võrreldes vähemalt kaks korda rohkem.”

Vallavanem: kõigile kehtib ühesugune kord
Valga vallavanem Margus Lepik selgitas LõunaLehele, et kõnealusel juhul pole tegemist ääremaa „kottimisega”. Suures vallas käib asjaajamine teisiti ning arusaamatused tulenevad tema hinnangul sellest, et suhtlus vallaga pole veel paika loksunud.
„Valga vald ei ole kunagi teinud sellist otsust, et külade arengukava koostamiseks ei anta sentigi,” kinnitas Lepik. „Taheva piirkonna külade toetamise taotlus oli suunatud otsustamiseks valla reservfondi, millest vald toetab hädavajadusest tingitud taotlusi ning ka selliseid üritusi, milleks pole mujal eelarves vahendeid ette nähtud. Näiteks eraldasime üle 5000 euro Karula vabatahtlikele päästjatele, kellel depoo remondi käigus selgus, et ruumi lagi on arvatust hullemas ja ohtlikus seisus. Taheva kandis toetasime tänavu Hargla kooli sademevete probleemi lahendamist 4400 euroga ja mitmete muude murede lahendamist.”
Vallavanem leidis, et arengukavaga seatakse sihid mitmeks aastaks, mistõttu ei juhtu midagi hullu, kui toetust eraldatakse ja kava valmib natuke hiljem. „Arengukava koostavad praegu mitmed valla piirkonnad, vallavalitsus peab kogukondi kohtlema võrdsetel alustel ega saa endise vallajuhi nõudmistele tuginedes ühele piirkonnale erandeid teha,“ selgitas Margus Lepik. „Toetuste eraldamiseks on loodud vastavate valdkondade (kultuur, sport jne) komisjonid, mille ettepanekud kinnitatakse vallavalitsuse istungil. Alguses võib see olla harjumatu, kuid kokkuvõttes tähendab see lihtsamat ja läbipaistvamat asjaajamist vallaga.“
Mis takistas Taheva külade seltsile vastamast ettenähtud 30 päeva jooksul? Margus Lepik tunnistas, et ametlik vastus jäi valla poolt õigel ajal väljastamata ja ootas vastava korra väljatöötamise taga. Segadust tekitas ka see, et kultuurivaldkonna eelarverealt on kogukonnad siiski jooksvalt toetusi saanud, näiteks Sooru küla oma arengukava kaasamisürituse jaoks.

Kodanikuühendused peavad end häälekalt tõestama
Kui varem toetasid väikevallad oma seltse ilma suurema bürokraatiata, siis nüüd käib toetuste küsimine sarnaselt kultuurkapitalilt raha taotlemisega ja asjaajamine on vaevalisem.
„Suurvalla koosseisu kuulumisega ei toimu asjaajamine nii kiirelt ja otsekontaktidena, nagu oli väikevallas,” märkis Maret Soon Võru valla Osula külaseltsist. „Pikenenud on meilide teel vastuste saamine, rahaliste vahendite taotluseks tuleb põhjalikumalt täita taotlusblankette. Tegevustoetuste ülekande ajad on pikenenud, info liigub olematut rada pidi ja kättesaamatul kanalil. Ilmselgelt oli see ettearvatav, et nii need asjad suurvallas toimima hakkavad, keegi ei lootnudki, et miskit lihtsamaks läheb. Eks sellega tuleb arvestada ning kannatust ja pikka meelt varuda. Vallaametnik on ka kõigest inimene ja temalegi olukord uus ning nõuab pingelisemat tööd, et enamik oleks rahul.”
Et kogukond peab nüüd ennast n-ö tõestama ja oma huvisid häälekalt väljendama, näitab ka LõunaLehes kajastatud Põlva valla Kauksi kandi lastevanemate võitlus oma lasteaiarühma eest. Vald otsustas sulgeda kohaliku lastehoiu, kuid pärast vanemate avalikku protestipöördumist loodi selle asemele lasteaiarühm. Lõpplahendusega on vanemad enda sõnul väga rahul ja lapsigi on rühma juurde tulnud.

Võõrad pööravad elu pea peale?
Taheva külade seltsi vedav Monika Rogenbaum tõi välja veel ühe koos suurvallaga tekkinud probleemi: valla allasutuste juhid määrab keskvõim kohalike inimeste ja oludega arvestamata. Näiteks sai sotsiaalhoolekandeteenuseid osutav sihtasutus Taheva Sanatoorium uue juhi Mulgimaalt Tõrvast, mille järel loksus asutus liimist lahti.
Septembris esitas Rogenbaum Valga asevallavanemale Jüri Konradile arupärimise, milles heitis viimasele ette, et Taheva sanatoorium kaotas tänavu sotsiaalteenuste taset näitava rahvusvahelise EQUASS Assurance’i kvaliteedimärgi. „Sihtasutusest Taheva Sanatoorium on lahkunud alates juhatuse liikme Jane Kase ametisse määramisest arvestatav hulk kohalikke, st Taheva piirkonnas elavaid inimesi ning lahkumas on neid veelgi,” märkis ta.
Lisaks heitis ta ette koduhooldustöötajate töötasu vähendamist. Varem oli see 615 eurot, augustis pani aga Valga vald oma kodulehele töökuulutuse: otsiti koduhooldustöötajaid Valga linna ning Tõlliste ja Taheva piirkonda palgaga 560 eurot.
Vallavanema Margus Lepiku sõnul jäi Taheva piirkonna töötaja suurem palk inimliku eksituse tõttu välja toomata: „Taheva piirkonna koduhooldustöötajate palk on ka Valga valla ajal olnud 615 eurot kuus, sama pakutakse ka käimasoleval konkursil. Valga vald ei ole ühinemise käigus töötasusid vähendanud, pigem on ühtlustamise käigus piirkondade töötajate töötasud tõusnud ja neid plaanitakse tõsta ka edaspidi.”

Suur segadus toetuste saamisel
Suur segadus on valdades toetustega. Endistes valdades oli toetusteliike üldjuhul rohkem, ühinenud valdades vähem. Näiteks on kadunud prilli- ja küttepuudetoetus jne. Samas on mitmed vallad loonud uusi toetusi ja laiendanud toetusesaajate ringi. Pahatihti pole aga inimestel aimugi, et nüüd on ka nendel õigus üht või teist toetust saada.
Mitmes omavalitsuses, näiteks Rõuge ja Võru vallas, on selliseks uueks toetuseks õpilaste huvikooli õppemaksu ehk osalustasu kompenseerimine kõigile. Varem eraldati sellist toetust vaid kehvemal järjel ja/või lasterikastele peredele. Nüüd saavad toetust kõik Võru valla lapsed kuni 30 eurot ja Rõuge omad kuni 50 eurot (pluss sõidukulu).
Rõuge vallavolikogu liige, Mõniste kooli Muusikapesa huvikooli eestvedaja Kadri Laube märkis, et uus toetus on hea uudis kõigile peredele, samas on tal tulnud kõvasti selgitada selle taotlemise korda ja aidata vastavaid dokumente täita. „Raha kasutamata jätmise põhjus ei tohiks olla, et pabereid on liiga keeruline täita,” märkis ta. „See raha ei ole ainult neile mõeldud, kes on raskustes. Elame muust ilmast kaugel, iga lisavõimalus oma huvialaga tegelemiseks toob muu ilma lähemale ja annab tulevikus rohkem võimalusi.”
Ka Võru vallas selgitasid volikogu liikmed uue toetuse saamise võimalust nii paljudele lastevanematele, kui vähegi jõudsid, sest sealgi ei teadnud vanemad, et toetus on mõeldud kõigile.

Vallavanem: ühist keelt leida on raske

„Linn ja sellega liitunud maapiirkonnad kulgevad oma tööde ja tegemisega ise rütmis, iga piirkond erineb oma väärtustelt ja vajadustelt,” tunnistas Valga vallavanem Margus Lepik ühtse vallaterviku saavutamise keerukust. Samas rõhutas ta, et vallavolikogu 27 liikmest esindab üheksa maapiirkondi, mis on suur osakaal – vallaelanikest elab maal umbes neljandik.
„Vallavalitsus on suhtluse tõhustamiseks moodustanud küla- ja asumikomisjoni, kuhu on kaasatud esindajad kõigist piirkondadest,” lisas ta. „Julgustame tublide kohalike inimeste algatusi ning oleme alati valmis kogukondade projekte toetama. Pakume nõu ja asjaajamistuge, selleks töötab vallas kogukonna- ja koostööprojektide spetsialist. Peame arvestama, et aasta tagasi lõhuti struktuurid, mis olid toiminud kaks aastakümmet. Siiski on meie maanurk viimase aastaga läbi teinud suure muutuse – kõigi tõrgete ületamine ja konaruste lihvimine võib võtta veel aastaid.”

Uuring: suure vallaga on keerulisem asju ajada

Eesti külaliikumine Kodukant korraldas septembris küsitluse haldusreformi tagajärgede kohta. Küsitlusele vastasid üle saja küla esindajad üle Eesti: 63% vastanuist on arvamusel, et külaelu on pärast haldusreformi muutunud, ning enamik leiab, et see on muutunud keerulisemaks. Vaid 37% vastanuist oli arvamusel, et haldusreform pole elu nende kodukülas mõjutanud. „Valdavalt on viimasel juhul tegemist küladega, kus juba varem kogukonna kaasamine piirkonna arengut puudutavatesse otsustesse hästi toimis,” selgitas Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk.
„Küsitlusest selgus, et asjaajamine toimub vallakeskuses, vallavõim aga ei mõista külade omapära. Kurdeti asjaajamise keerukuse ja info puudumise üle, ei saada enam aru, kes, mida ja kuidas otsustab,” tõi Habakukk esile. „Kõige muret tekitavam on, et külavanemaid kas pole üldse või kui on, siis ei kaasata neid valla arengut puudutavatesse otsustesse. Info ei jõua külavanemateni ja oli ka vastuseid, kus kaasamist soovinud külavanemale sai osaks ignoreerimine või suisa negatiivne tagasiside.”
Veel märkisid küsitlusele vastanud lisandunud murekohtadena ära kohalike teede korrashoiu ning transpordi-, haljastus- ja kommunaalprobleemid, sotsiaalküsimused ning eakate toimetuleku.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/10/2018 10:19:32

Lisa kommentaar