Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Jahiselts valib Eesti jahitrofeede näitusele uhkemaid trofeesid

Arvi Lepisk (vasakul) ja Tiit Rammul hirvesarvi hindamas. Foto: Ülle Harju

Hiigelsarved, säravvalged koljud – Põlva jahiseltsi saal oli esmaspäeval täis jahimeestelt hindamiseks toodud uhkemaid trofeesid, millest kõige vägevamad leiavad kindlasti koha üle-eestilise edetabeli esiotsas.

„Proovime kõik tänavu kütitud loomade trofeed, eelkõige muidugi sarved, aga ka koljud ja kuldikihvad ära hinnata,” selgitas jahiseltsi juhatuse liige, Räpina jahimees Arvi Lepisk, kes koos Põlgaste jahtkonna juhi Tiit Rammuli ja jahinõuniku Anne Reiteliga hindamistööd tegid. See oli juba teine hindamisvoor ja tuleb kolmaski, sest jahihooaeg käib täie hooga ning trofeesid tuuakse muudkui juurde.
Jahimehed on hindamiseks toonud kõige rohkem sokusarvi, aga ka põdra- ja hirvesarvi. Lastud on loomi Põlva kandis, aga ka näiteks isegi Hiiu- ja Saaremaal, kus meie kandi jahimehed külalisjahis on käinud.
Seni toimunud kahe hindamispäeva jooksul on juba üle mõõdetud 65 metskitse sarve, millest 10 on olnud kuldmedali-, 9 hõbemedali- ja 7 pronksmedaliväärilised. „See on väga hea tulemus, mis lubab arvata, et metskitsede populatsioon on heas seisus,” märkis Anne Reitel. „Varasemate aastate tulemus on üldjuhul teistpidine: paar kuldmedalit, mõned hõbedad ja suurem osa medalisokkudest on olnud pronksiväärilised. „
Hinnatud trofeed pildistatakse ja fotod pannakse huvilistele Põlva jahiseltsi kodulehele kataloogi vaatamiseks. Hindamiskriteeriumide järgi kuldmedaliväärilised trofeed viiakse järgmisel aastal tulevale üle-eestilisele näitusele.
„Sarvehindamine annab ka ülevaate, milline on ulukite asurkonna seis – kas on ilusad sarved või viletsad, lõualuudest saame kätte ka loomade vanuse,” seletas Arvi Lepisk.
Milline on praeguse seisuga kõige uhkem trofee? „Need jämedad ja rasked hirvesarved ehk,” märkis Arvi Lepisk ja sikutas neljasest sarvistikust uhkeimad välja. „Ja need 7+9 haruga põdrasarved annavad pronksmedali välja,” demonstreeris ta hiiglaslikku sarvekrooni.
Anne Reitel rääkis, et eelmiselt hindamiselt tulid välja kuued kuldmedaliväärilised sokusarved, millest kahe väärtus oli üle 160 punkti. „See on väga kõva tulemus.”
Põlva maakonna jahimeestele anti sel hooajal neli karulaskmisluba ja neli karu kütiti ära ka. Üks kolju on ka juba hindamisele jõudnud, kolme koljut veel oodatakse.
Hindamiseks ei olnud toodud aga metsseahambaid. Kas sead pole peale suurt katkulainet metsa tagasi tulnud? „Nii ja naa, mõnel pool liiguvad isegi väikesed karjad, näiteks Kanepi ja Põlgaste kandis,” ütles Arvi Lepisk.
Hundijaht algab 1. novembrist ja Lepisk usub, et trofeede hulka lisandub samuti metsakutsude koljusid.
Arvi Lepiski sõnul saavad Põlvamaa jahimehed järjest rohkem medaliväärilisi trofeesid, ühed 2016. aastal saadud sokusarved on koguni üleriigilises edetabelis neljandad.
Tiit Rammul lisas, et loomi metsas on. „Põdrajaht on olnud edukas, jahi käigus on mitu korda ka karu nähtud, nii et tundub, et karu on Põlgaste kanti pidama jäänud,” märkis ta. „Kõige rohkem on muidugi metskitsi ja plaanime hooaja lõpuks lasta jahipiirkonnas 120 kitse. Põlvamaa jahialadel elab kokku ligi 1600 metskitse. Praeguseks on neist kütitud umbes neljandik.”
Tiit Rammuli enda kõigi aegade kõige uhkemad trofeed on kolm ilvest – kõigi nahk ja kolju on medali saanud. „Ühed kuldmedaliväärilised sokusarved on mul ka,” märkis Rammul ja kirjeldas, et selle soku kättesaamine oli omaette ooper. „Nägin, et sokk käib põldu sööma ja tal on väga uhked sarved. Käisin teda passimas nii hommikul kui õhtul, aga ei saanud kuidagi lähedale, et ära lasta. Lõpuks siiski õnnestus.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/10/2018 10:02:55

Lisa kommentaar